vil! Jaan Murumets
c. 1988/1989
(C!F!E! 95. aastapäeva pidulikul koosolekul konvendimajas 11. mail 2002)
Kui korp! Fraternitas Estica taastamisele Eestis selgitust otsida, siis on vaid juhus, et 1988. aastal õppisid Tartu Ülikoolis Vallo Nuust, Margus Sanglepp ja siinkõneleja. Ilmavaateline lähedus oli sõpruskonda toonud Ainar Ruussaare. Teotahe, ideedeküllus, eestimeelsus ja püüd hariduse poole olid märksõnad, mis meid iseloomustasid.
1980ndate lõpp Eestis oli rezhiimi poolt unustamisele määratud vana otsimise ja taasleidmise aeg. Nii polnudki ei tea kui suur üllatus, et meie koosolemise vormi alul olid kindla sihita otsingud, mis korporatiivsusesse suubusid. Konvendi põhiväärtuste ja nende värvisümbolite — sinine, roheline, valge, vendlus, vaimuvabadus, haridus — loomulik kuulumine meie maailmapilti andsid ühese tegevussuuna: Fraternitas Estica taastamine.
Esimene, otsustav samm oli tehtud. Asusime uurima korp! ajalugu ja selgeks tegema põhimõtteid ja käitumisreegleid. Meiega liitunud praeguse teeneka ksvil! Aivar Lippmaa osa uurimistöös on võimatu ülehinnata. Tunnid ülikooli raamatukogus ning ajaloo-arhiivis sõjaeelseid „Üliõpilaslehti“ ja konvendi pea sajandivanuseid protokolliraamatuid lugedes pakkusid ületatamatut otsingu- ja avastamisrõõmu.
Meie taastamislugu haakub Eesti iseseisvuse taastamise protsessiga. Korporatsioon Fraternitas Estica taasasutamispüüdu dokumenteeriv Taastava Kogu protokoll nr 1 sai koostatud ja alla kirjutatud 16. novembril 1988 – samal päeval, mil Ülemnõukogu Eesti õiguslikult Moskva diktaadi alt lahti deklareeris.
Ajaloo tundmine andis teatava enesekindluse. Vaja oli õiguslikku legitimeerimist ülikooli valitsuses, viimase vältimatuks eelduseks oli aga moraalne legitimeerimine vabas maailmas olemasoleva korporatsiooni poolt.
Auvilistlase, president Konstantin Pätsi sünniaastapäeva paiku avaldas ajaleht Edasi artikli auvilistlase elust ja tegevusest tema akadeemilise vennaskonna pilgu läbi. Artiklile olid alla kirjutanud praegu osalt juba manalamehed, auvil!auvil! Leonhard Raukas, Hugo Tael ja Edgar Kõrver.
Üks meid muredest – kuidas leida kontakti veel elusolevate frater esticustega oli murtud. 1989. a varakevadel istus Taastav Kogu pea täies koosseisus auvil! Leonhard Raukase kodus Tallinnas. Esimene kohtumine ei jäänud viimaseks. Saime kokku enamusega tol ajal Eestis elanud 30 vilistlasest. Pikkadel jutuajamistel kuulsime paljugi õpetlikku nii vilistlaste endi elusaatustest kui „põrandaalusest“ konvendielust, mis karmide aegade kiuste sai Eestis alguse juba 1960. aastatel.
Loodud sidemete tulemuseks oli formaalne luba nii Eesti vilistlastelt kui koordineerivalt koondiselt Rootsis asutada konvent Tartusse. Fraternitas Estica põhikiri esitati ülikooli nõukogule, kes selle 1989. a märtsi lõpus ka kinnitas.
Olime seega taas olemas küll seaduse, veel mitte aga seltskonna silmis. Pärast põhikirja kinnitamist jätkusid ettevalmistused ülesastumiseks, vennaskond kasvas, vastu võeti esimesed rebased. Ülesastumispäevaks valiti 6. mai 1989 kui ajaloolisele aastapäevale lähim nädalavahetus. Eesti vilistlaskogu esimees Leonhard Raukas pani Rootsi koondise saadetud ja Saksamaal, Heidelbergis valmistatud värviteklid pähe kuuele ksv!ksv!: Aivar Lippmaale, Vallo Nuustile, Margus Sanglepale, Ainar Ruussaarele, Marko Saaretile ja siinkõnelejale. Mustad rebaseteklid said Raul Auksmann, Ainar Juht ja Mati Tusov. Pidulikule koosolekule siinsamas Vanemuise tänava majas järgnes konvendi lipu õnnistamine vil! Robert Kannukese poolt Peetri kirikus ja pidusöök külalistega teistest konventidest.
Tartu Konvent asus elama oma traditsioonilist elu. Taastusid sõprussidemed Savo Osakonnaga ja läti korporatsiooniga Lettonia. Eriliste teenete eest korp! Fraternitas Estica ja Savo Osakonna sõprussidemete taastamisel ja edendamisel said konvendi värvid 1989. a Jouko Kokkonen ja 1990. a Paavo Airaksinen.
Keeruliseks kujunes võitlus konvendimaja tagasisaamise üle Eesti Televisiooni Tartu stuudiolt. Tunnustades ksvil!ksv! Tauri Soku ja Martin Kruusi ning paljude teiste fraaterite panust, vil!vil! Vallo Nuusti ja Ainar Juhti tegemisi, sai teoks konvendihoone tagastamine 1996. a.
Korporatsioon Fraternitas Estica on Eestis taas olemas. Kuue kaasvõitlejaga alustanud konvent on nende aastatega kasvanud, olles samas andnud vilistlaskogu nimekirja täienduseks ligi 70 väärikat venda. Venda, kes peavad kalliks lipukirja:
Teos õiglane ja vahvas, ustav sulle Eesti rahvas.
Vivat, Crescat, Floreat corporatio Fraternitas Estica in aeternum!
vil! Jaan Murumets
c. 1988/1989
(C!F!E! 95. aastapäeva pidulikul koosolekul konvendimajas 11. mail 2002)
(lühendanud autori loal - AHV)
Juhtub see artikkel pihku mõnele vennale, kes viimastel aastatel ühistegevusest eemale jäänud ja hingelt ometi meie vend, siis olete tervitatud meie juubelipidustustele 2007. a kevadel.
Lisainformatsioon: vil! Thomas Heinsoo, 416-461-0764 x 224.
Pilguheit taasasutamisse
Eestlased Eestis | 05 Jan 2007 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
