Nüüdseks on kõik oma kodudes, paisatud laiali mööda maamuna. Kõik need 90+ isikut, kes veetsid suve lõpulõigu ühiselt Kotkajärve kaljudel Metsaülikoolis. Siis, kui langesid meteoriidid ja lähenes Marss.
Anu Raud MÜ laste ja käpiknukude keskel
Mõnda meelitas kohale Viljandimaa tekstiilikunstnik Anu Raud, teisi ülimenuka mängufilmi „Nimed marmortahvlil“ Põhja-Ameerika esilinastus. Seda tänu filmi rezhissöörile, kahe aasta eest MÜs osalenud Elmo Nüganenile.
Valdav enamus poleks vist ette kujutanud igapäevast labajalavalsi võimalust Tartust saabunud pedagoogi Anita Kreeniga. Kuid isikud ja ideed Eestist on alati olnud MÜ väikeseks ja varjatud mootoriks, seda nüüd enam kui kunagi varem.
Väike võsavaheline valss
Miks tullakse siia New Mexicost ja Uus -Meremaalt? Ööbussiga New Yorgist, kaarega Newfoundlandist? Tegu on meie ühise vanavara avastamisega uudsuste kihi alt, mis kõigi turjale ajapikku kasvab. On ju uued tutvused eestlastega samas ka justkui vanad nende äratundmises, pakkudes ometi vaateid uutelt mätastelt – oma isiklikelt lähtumissaartelt. Tegu ei ole ülikooliga selle tavamõistes, pigem täiskasvanute lõbusa mõttelaagriga.
Vana ja elementaarset „mäletab” ka tüdrukutirts, kes sörkis neil päevil metsaradadel sokist tehtud pulgaratsul ja loetles telgis muinasjutulisi kindakirjanimesid une eel. Põrnikakiri, läätseleemekiri, lambasilmakiri, maonahakiri, saehambakiri… Varem kuulmatu eesti keel joonistab tema mõtteisse kirevaid pilte. Ja tal oli tänavu 15 väikest aatekaaslast.
Anu Raua vaip "Kindapuud" aastast 1986
Välismaa laenudena võiks seda mustrite loetelu nüüd täiendada vahtra sik-sak-kirja, herilase ahtrikirja ja leegi-löögi-kirjaga. Kui Anu Raua Kihnu saare teemalise loengu ajal lauskihnlasi saalis ei viibinud, oli tutvustatu kõigile mingil viisil tuttav ja köitev; ka soosaartelt, poolsaartelt pärituile. See oli vaimustav ja vahel valus reaalsuse tutvustus.
Kurjavaimuorasekiri
Nii ka Toronto Ülikooli eesti õppetooli ajalooprofessori Jüri Kivimäe loeng, „700 aastat orjaööd – kas eestlaste kurb ajalugu?” Kuidas on meie ajalugu varem esitatud, ehk kust tuleb meie ajaloo teadvus? Eelneval päeval tutvustas lähemalt meie pärandi Vabadussõja lõiku Soome Sõjakooli lõpetanud Paavo Loosberg. Sellele järgneski samateemaline film, vabatahtlike koolinoorte võitlustest vaba Eesti eest aastal 1919. See film, mida on möödunud sügisest näinud Eestis rekordiline arv inimesi, kokku üle mitmesaja tuhande, on kahtlemata nüüdsest mõjutanud mitme põlve ajalooteadvust.
Tartu kommertskooli vabatahtlikud võitlusse minejad filmist "Nimed marmortahvlil": ees vas. rühmajuht Käsper, peategelane Henn Ahas ja Tääker; taga Miljan ja Mugur. Foto filmivõtetelt: Taska Productions
Film põhineb Albert Kivikase 1936. aastal ilmunud romaanil „Nimed marmortahvlil“. Kirjanikust, teosest ja ajastust lõi tausta meile Toronto Ülikooli eesti õppetooli kirjandusõppejõud Tiina Kirss. Eelneva päeva avaloenguga „Saared ja juured eesti kirjanduses” tõi ta näiteid tundeküllastest, piltlikest saarte motiividest, mis eriti meessoost kirjanike sulest tulnuna tõi kuulajate üllatuseks puna põske.
Madarapunase lõngaga kootakse ravitõrjeks kihnu kinnastesse alati käerandmesse triip. Kotkajärve köögi ees ühiskätetööna kuju võtvasse vaipa ilmus ka mõne päeva möödudes rõõmupunane laik. Sellest rohkem edaspidi.
