Trüki    E-post            Jüri Toomepuu; Lugejakiri, www.DELFI.ee

Austatud Eesti vabadusvõitlejad! Ma tervitan teid teie relvavendade nimel, kes võitlesid meie ühiste vaenlaste, kommunistlike kurjategijate, vastu teistel lahingutandritel.

Teie, tublid Eesti vabadusvõitlejad, olete olnud innustajaks ja eeskujuks ka nendele Eesti soost sõduritele, kes on andnud oma panuse kommunismi vastu võideldes Korea Pork Chopi mäel või Vietnami Pleiku kõrgendikul.

Teie, Eesti vabadusvõitlejad, teate, et inimese kõige tähtsam ja õilsam kohustus on kaitsta oma peret, oma kodu, oma rahvast ja maad vaenlase vastu, kes tahab neid hävitada või vallutada.

Juba mineviku hämarusest on Eesti sõdur toonud selle kohustuse täitmisel tunnustust endale ja oma rahvale. Iseseisev Eesti Vabariik sündis ja elas sellepärast, et ta hälli tõttasid kaitsma me muistsete kangelaste väärilised järeltulijad. Vabadussõja võitsime me arvuliselt ülekaaluka ja paremini relvastatud vaenlase vastu tänu Eesti sõduri tublidusele, vaprusele ja ohvrimeelsusele.

Kui paarkümmend aastat hiljem oli jälle vaja võidelda meie isamaa ja vabaduse eest, olite teie ja teie manalasse varisenud relvavennad valmis vaatama silma surmale ja hävingule, et kaitsta meie kodumaad Stalini röövlivägede vastu. Te jäite truuks isamaale ja oma relvavendadele Ilmeni ja Volhovi külmast tardunud kamaral, te nägite oma kaaslasi langemas Neveli soode tumedates mülgastes, aga te jätkasite võitlust.

Andes parima, mida keegi on ühegi eesmärgi saavutamiseks kunagi andnud, võitlesite te surmapõlgavalt Sinimägedes ja Krivasool. Oma kodumaad Stalini punaarmee vastu kaitstes olid legendaarsed Eesti rindvõitlejad need, kes andsid suurima panuse kahekümne kahe punaarmee diviisi pealetungi peatamisel ja sundisid marssal Žukovit oma diviise ringi keerama, et rünnata ümber Oudova ja Peipsi järve.

Eesti tulevik on meie kõikide siht, ütleb meie sõdurilaul. Selle eest tuleb surra või võita. Paljudele Eesti vabadusvõitlejatele sai saatuseks oma kodumaa eest surra. Me mälestame neid austuse ja härdusega.

Langenute kaotust ei leevendanud Eesti emade pisarad, aga nende mälestust ei suutnud hävitada võõraste vallutajate vägivald ja seda ei kustuta ajaratta väsimatu veeremine.

Teie ja teie relvavendade kangalasteod on innustanud kõiki eesti soost kommunismi ja rõhujate vastu võitlejaid ja teie olete õilsaks eeskujuks järeltulevatele põlvedele. Teie ja teie relvavendade kangelasteod elavad edasi Eesti rahva hinges ja südames.