Eesti uudised
Kumu tutvustab suurnäitusel pagulaskunsti
10 Sep 2010 paberväljaanne
2. septembril avati Kumu suures saalis näitus „Eesti kunst paguluses”, mis toob publikuni ligi 250 väliseestlaste kunstiteost. Suurt osa näitusele koondatud töödest saab Eestis näha esmakordselt, sest enamik neist kuulub erakogudesse Rootsis, Kanadas ja USA-s ning satub publiku ette haruharva. Näitus valmis Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostöös ning 2007. a Kumu algatatud Eesti pagulaskunsti uurimisprojekti raames.
Näituse avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
Näituse avas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.
10 Sep 2010
www.DELFI.ee
Justiitsministeeriumi korruptsiooniuuringu järgi on seitse protsenti ettevõtjatest kuulnud korruptsioonist ajakirjanduses.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul tulenab viidatud number uuringust „Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring 2010“...
Justiitsministeeriumi korruptsiooniuuringu järgi on seitse protsenti ettevõtjatest kuulnud korruptsioonist ajakirjanduses.
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse sõnul tulenab viidatud number uuringust „Korruptsioon Eestis: kolme sihtrühma uuring 2010“...
10 Sep 2010 Tiina Nõlvakpaberväljaanne
E on eestlase jaoks üks imetäht: e-valitsus, e-kool, e-riik, e-tervis, e-haiguslugu, e-retsept, e-pilet jne. Tänase (8. septembri) ühe päevalehe pealugu räägib sellest, et e -ga on lood halvad.
Elekrtiraudtee, millega sõidab iga päev ligi 9000 inimest, värske e-pileti süsteem tõrgub. Näiteks soovis Eesti Päevalehe ajakirjanik 7. septembri hommikul koos paljude teiste sõitjatega osta Keila-Tallinna kiirrongis uut plastsõidukaarti, kuid tuli osta hoopis kallim paberpilet. Varem maksis kiirrongi paberpilet 22 krooni, kuid e-pileti süsteemi tõrkumise tõttu tuli osta kallim, 25-kroonine paberist pilet. Klienditeenindaja sõnul võtab uue plastkaardi väljastamine liiga palju aega ja tal jääksid teised sõitjad seetõttu teenindamata.
Elekrtiraudtee, millega sõidab iga päev ligi 9000 inimest, värske e-pileti süsteem tõrgub. Näiteks soovis Eesti Päevalehe ajakirjanik 7. septembri hommikul koos paljude teiste sõitjatega osta Keila-Tallinna kiirrongis uut plastsõidukaarti, kuid tuli osta hoopis kallim paberpilet. Varem maksis kiirrongi paberpilet 22 krooni, kuid e-pileti süsteemi tõrkumise tõttu tuli osta kallim, 25-kroonine paberist pilet. Klienditeenindaja sõnul võtab uue plastkaardi väljastamine liiga palju aega ja tal jääksid teised sõitjad seetõttu teenindamata.
05 Sep 2010
rahvahaal.delfi.ee
Delfi lugeja foto
Rahva Hääle lugeja leidis metsas seenel käies kaks hiigelpuravikku, mis kaalusid kokku poolteist kilo.
Teine lugeja leidis hiiglasuure puraviku, mis oli oma raskuse jõul külili vajunud. "Maapinnal tema suurust niivõrd ei hoomanudki, küll aga nelja-aastase Heleri käes võis aimu saada selle hiidpuraviku tegelikku suurust."
Delfi lugeja foto
Rahva Hääle lugeja leidis metsas seenel käies kaks hiigelpuravikku, mis kaalusid kokku poolteist kilo.
Teine lugeja leidis hiiglasuure puraviku, mis oli oma raskuse jõul külili vajunud. "Maapinnal tema suurust niivõrd ei hoomanudki, küll aga nelja-aastase Heleri käes võis aimu saada selle hiidpuraviku tegelikku suurust."
![]() |
03 Sep 2010
www.DELFI.ee
Teadlased protesteerivad kava vastu, mille kohaselt kaotataks praegu iseseisev Mahtra talurahvamuuseum ja avataks selle asemel Juuru mõisas baltisaksa kultuuri ekspositsioon, mille juurde kuuluks mõisa tallis ka pisem talurahvaeksposistioon...
............................................................
Siit Mart Nikluse sisukoht.
Kui meil on olemas rannarootslaste muuseum Haapsalus, vene vanausuliste muuseum Peipsi ääres ning postsovetlik vene kultuurikeskus Tallinnas - miks ei tohi siis tänapäeva Eestis selleks sobivas ja põhjendatud kohas olla ka ülevaatlik baltisaksa muuseum? Baltisaksa kultuuri osa Eesti ajaloos (K. E. von Baer, F. J. Wiedemann, Körberite suguvõsa jt) on vaieldamatu. Baltisakslaste osa Eesti ajaloos, nende kultuuri jäädvustamiseks ja muuseumi asukohaks sobiks kõige paremini Eesti Rahva Muuseumi varasem hoone Tartus Raadil, mis viimase sõja ajast saadik on ikka veel varemetes ning ootab endisel kujul taastamist.....
Teadlased protesteerivad kava vastu, mille kohaselt kaotataks praegu iseseisev Mahtra talurahvamuuseum ja avataks selle asemel Juuru mõisas baltisaksa kultuuri ekspositsioon, mille juurde kuuluks mõisa tallis ka pisem talurahvaeksposistioon...
............................................................
Siit Mart Nikluse sisukoht.
Kui meil on olemas rannarootslaste muuseum Haapsalus, vene vanausuliste muuseum Peipsi ääres ning postsovetlik vene kultuurikeskus Tallinnas - miks ei tohi siis tänapäeva Eestis selleks sobivas ja põhjendatud kohas olla ka ülevaatlik baltisaksa muuseum? Baltisaksa kultuuri osa Eesti ajaloos (K. E. von Baer, F. J. Wiedemann, Körberite suguvõsa jt) on vaieldamatu. Baltisakslaste osa Eesti ajaloos, nende kultuuri jäädvustamiseks ja muuseumi asukohaks sobiks kõige paremini Eesti Rahva Muuseumi varasem hoone Tartus Raadil, mis viimase sõja ajast saadik on ikka veel varemetes ning ootab endisel kujul taastamist.....
03 Sep 2010
Pitkade mälestuse jäädvustamise kõnekoosolek Jalgsema külas
4. septembril algusega kell 14.00
Hando Runnel – Pitkad ja minuke
Mati Õun – Johan Pitka Vabadussõjas
Janika Kronberg – Johan Pitka reisid
Riho Terras – Johan Pitka ja tema mälestusmärk Kanadas
4. septembril algusega kell 14.00
Hando Runnel – Pitkad ja minuke
Mati Õun – Johan Pitka Vabadussõjas
Janika Kronberg – Johan Pitka reisid
Riho Terras – Johan Pitka ja tema mälestusmärk Kanadas
![]() |
![]() |
03 Sep 2010 Tiina Nõlvakpaberväljaanne
Täna, kui ma seda lugu kirjutama hakkan, on 1. september. Eestis nimetatakse seda tarkusepäevaks. Seekord sattus 1. september kolmapäevale, sestap käib näiteks ülikoolides õppetöö juba esmaspäevast peale. Mis aga ei sega sugugi täna esimest päeva kooliminejate rõõmu ja ärevust.
02 Sep 2010
![]() |
«Väliseestlane» tähendas Nõukogude ajal inimest teiselt planeedilt. Kedagi, keda ühendas eestlasega – või «kodueestlastega», nagu siin kasvanuid märgistati – keel ja midagi rahvuslikust taustast, kuid kes oli lootusetult teistsugune, sest ta tundis end kodus selles ahvatlevas maailmas, kuhu meid, teisi, ei lastud. Mõnes äratas see kadedust, mõnes imetlust, mõnes kahtlusi ühes ja teises suunas.
02 Sep 2010
Alates 1. septembrist 2010 pakub If Kindlustus esimesena Eesti kindlustusturul ainulaadset omavastutuse vähendamise võimalust kõikidele uutele ja olemasolevatele eraklientidele. Seoses Omavastutusboonuse turuletoomisega kingib If Kindlustus oma klientidele septembri jooksul 32 miljonit krooni boonust. Seda saab juurde koguda iga kindlustatud aasta eest ning kahju järel vähendada makstavat omavastutust.
02 Sep 2010
3. septembril toimub Meriton hotellis pressikonverents, kus Balti riikide terviseministrid teevad kokkuvõtte kahepäevasest kohtumisest, millel põhiteema on majanduskriisi mõju ravimite kättesaadavusele ning muutustele ravimipoliitikas.
Kohtumist võõrustav sotsiaalminister Hanno Pevkur tervitas võimalust vahetada kogemusi majanduskriisist tulenevatele väljakutsetele vastamisel kolleegidega Leedust ja Lätist, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroost ning ekspertidega Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusest ja Londoni Majanduskoolist.
Kohtumist võõrustav sotsiaalminister Hanno Pevkur tervitas võimalust vahetada kogemusi majanduskriisist tulenevatele väljakutsetele vastamisel kolleegidega Leedust ja Lätist, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa Regionaalbüroost ning ekspertidega Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskusest ja Londoni Majanduskoolist.
31 Aug 2010
Viimase paari aasta jooksul on kõikvõimalike nõukanostalgiliste ilmingute tekkimise hoog ja mass olnud võrreldav tarakanide paljunemiskiirusega üheksakorruselise maja prügišahtis.
Kristjan Jõevere, EPLO uudistejuht
Pseudonõuka-popansambel Regatt naudib võimast edu, Eduard Toman annab välja menuka heliplaadi „A nam vsjo ravno”, ETV alustab seriaaliga „ENSV”, Elioni reklaamis astuvad üles nõukaaegsed elukaptenid ja nii muudkui lugematute stiilipidude ja „sotspoppide” labürinti pidi edasi. Möödunut kujutatakse enamasti absurdsena, kuid ikkagi helgena: kolhoosi lõikuspeo laud oli lookas seakootidest ja silmudest, viin voolas, Jaak Joala andis kontserte, õlu oli pastöriseerimata ja lihtsal inimesel oli tööd ja väärikust. Au sees oli nupukus ja osavus, kel ikka mõistust oli, kihutas elust läbi nagu tuledesäras Tallinna–Haapsalu rong. ....
Artikkel Eesti Päevalehes: http://www.epl.ee/artikkel/582...
Kristjan Jõevere, EPLO uudistejuht
Pseudonõuka-popansambel Regatt naudib võimast edu, Eduard Toman annab välja menuka heliplaadi „A nam vsjo ravno”, ETV alustab seriaaliga „ENSV”, Elioni reklaamis astuvad üles nõukaaegsed elukaptenid ja nii muudkui lugematute stiilipidude ja „sotspoppide” labürinti pidi edasi. Möödunut kujutatakse enamasti absurdsena, kuid ikkagi helgena: kolhoosi lõikuspeo laud oli lookas seakootidest ja silmudest, viin voolas, Jaak Joala andis kontserte, õlu oli pastöriseerimata ja lihtsal inimesel oli tööd ja väärikust. Au sees oli nupukus ja osavus, kel ikka mõistust oli, kihutas elust läbi nagu tuledesäras Tallinna–Haapsalu rong. ....
Artikkel Eesti Päevalehes: http://www.epl.ee/artikkel/582...
31 Aug 2010
Kaitseliidu kõneisik, major Neeme Brus ütles Õhtulehele, et Böhmi väljaheitmise põhjustas viha ja vägivalla õhutamine, millega ta teotas Kaitseliidu mundriau. Selle laulu pärast kutsuti Böhm reedel politseisse aru andma, kus ta pidi seletama iga laulurea tähendust. Tekstianalüüs on tehtud ka Rahvuslaste klubi kodulehel.....
Artikkel ja laul videos siit: http://www.elu24.ee/?id=306261...
Õhtulehes siit: http://www.ohtuleht.ee/index.a...
Artikkel ja laul videos siit: http://www.elu24.ee/?id=306261...
Õhtulehes siit: http://www.ohtuleht.ee/index.a...
31 Aug 2010
Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa kirjutab, et väide, nagu oleks Tallinnas Eesti lähiajalugu tõrjutud, on vale. Tallinn on mitmekihiline kultuurikonserv ja kihid on nähtavad neile, kes vaatavad.
Suvel seadis Norddeutsches Rundfunk (Põhja-Saksa Ringhääling) kaamera üles meie Lossi platsil Tallinnas. Reporter küsis: «Mis tundega seisab üks eestlane teutooni ordulossi ja vene katedraali vahel?»
Mina vastasin: «Rahuliku tundega. Sest kõik selle, mis on siin võõras, oleme meie, eestlased, oma vere ja higiga välja lunastanud. Ja nüüd kuulub see meile.»
http://www.postimees.ee/?id=30...
Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa kirjutab, et väide, nagu oleks Tallinnas Eesti lähiajalugu tõrjutud, on vale. Tallinn on mitmekihiline kultuurikonserv ja kihid on nähtavad neile, kes vaatavad.
![]() |
Mina vastasin: «Rahuliku tundega. Sest kõik selle, mis on siin võõras, oleme meie, eestlased, oma vere ja higiga välja lunastanud. Ja nüüd kuulub see meile.»
http://www.postimees.ee/?id=30...
31 Aug 2010
Nils Niitra
USAs Salt Lake City lähedal asub mägi, milles graniidi sisse puuritud suurtest tunnelitest leiab peaaegu kõik meie sugupuudesse puutuva kuni 17. sajandil elanud pärisorja Jaaguni välja.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed ehk mormoonid jätkavad seda tööd seni, kuni kõik meie sugupuusse puutuva leiab lisaks Eesti arhiividest ka graniittunnelist. Eestlased ei ole siiski mingid erandid – mormoonid koguvad genealoogilisi materjale üle maailma. Iseasi on, kas nad neid andmeid kõikjalt ka saavad, näiteks katoliiklike leedulaste juures jäid nad tühjade pihkudega.
USAs Salt Lake City lähedal asub mägi, milles graniidi sisse puuritud suurtest tunnelitest leiab peaaegu kõik meie sugupuudesse puutuva kuni 17. sajandil elanud pärisorja Jaaguni välja.
Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmed ehk mormoonid jätkavad seda tööd seni, kuni kõik meie sugupuusse puutuva leiab lisaks Eesti arhiividest ka graniittunnelist. Eestlased ei ole siiski mingid erandid – mormoonid koguvad genealoogilisi materjale üle maailma. Iseasi on, kas nad neid andmeid kõikjalt ka saavad, näiteks katoliiklike leedulaste juures jäid nad tühjade pihkudega.




















