Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu
AVALDUS
kavatsetava Eesti - Vene piirilepingu kohta
Eesti Vabariigi Presidendile
Vabariigi Valitsusele
Riigikogule
Eesti riik võideldi vabaks aastatel 1918-20 meie esivanemate vaimu ja verega. See vabadus ja omariiklus kinnitati igaveseks 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahulepinguga Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Mainitud rahulepingu Artiklis III on selgesõnaliselt ja kahes keeles sätestatud ka riigipiir Eesti ja Venemaa vahel.
1920. aasta Tartu rahulepingut pole tänapäevani ametlikult tühistatud, s.t. ta on endiselt jõus. Käesoleva avalduse eelmises lõigus mainitud riigipiir on kõikjal (v.a. tänapäeva Venemaal) rahvusvaheliselt tunnistatud.
Seega on 1920. aasta Tartu rahulepingus Eesti Vabariigi riigipiir oma idanaabriga täpselt määratud ega saa seetõttu olla tänapäeval mõnede „reaalpoliitikute“ kauplemisobjekt või mis veelgi enam – mõne reeturliku äri- või riigitegelase mängumaa.
Teatavasti on 5,2 % Eesti Vabariigi seaduslikust (=Tartu rahulepingu-järgsest) territooriumist – vastavalt idanaabri leninlikule unistusele ja pärastisele stalinistlikule välispoliitikale – jätkuvalt Vene Föderatsiooni valduses. Üksnes Petserimaalt on 74 küla elanikkond oma kodukohast küüditatud, arreteeritud või mõrvatud. Vastuvaidlematult on tegemist inimsusevastase kuriteoga, mis ei aegu ja mida me ei tohi unustada. Veelgi enam – Eesti Vabariigi aastal 1940 okupeerinud ja annekteerinud riigile tänapäeval lihtsalt niisama ära kinkida või siinsete inimsusevastaste kuritegude eest „preemiaks“ anda.
Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu mõistab otsustavalt hukka juba ligi 20 aastat kestnud diplomaatilise sõnademulina ja targutamise 1920. aasta Tartu rahulepingu ümber, mille olemasolu ja kehtivust seni veel küll päriselt ei eitata, kuid milles kokkulepitut täidetakse üksnes valikuliselt ja tavakodanikule arusaamatult. Kirjeldatud suhtumine õõnestab eesti rahva usaldust oma praeguse valitsuse vastu, viies lõpuks välja võimaliku uue jüriööni.
Seoses esitatuga nõuab Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabariigi presidendilt, Vabariigi Valitsuselt ja Riigikogult selgeid ja ühemõttelisi vastuseid alljärgnevatele küsimustele:
1. Miks pole Eesti Vabariigi valitsus tänaseni reageerinud ega vastanud enam kui 12 000 kodaniku allkirjaga avaldusele, mis juba 22. märtsil 2005 esitati president Arnold Rüütlile ja 9. mail 2005 Riigikogu esimees Ene Ergmale seisukoha võtmiseks?
2. Miks jättis Eesti Vabariigi valitsus tühistamata välisminister Urmas Paedi kui Eesti riigi volitatud esindaja allkirja kavatsetavalt piirilepingult, kui eelnevalt oli seda teinud Vene Föderatsiooni välisminister Sergei Lavrov? Kas tõesti oli U. Paedi poliitiliselt kahjulik käitumine kellegi poolt mõjustatud või isegi kuskilt kinni makstud?
3. Miks kerjab Eesti Vabariigi praegune valitsus Vene Föderatsioonilt uut piirilepingut, alavääristades oma käitumisega nii eesti rahvast kui ka Eesti riiki? Millega põhjendab valitsus seda, et 1920. aasta Tartu rahulepingus täpselt paikapandud idapiir (koos sellega ka Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus) eesti rahvale tänapäeval enam ei kõlba?
4. Mis saab edasi, kui Vene Föderatsioon laia žestiga kirjutabki uuesti alla käesoleva avalduse punktis 2 mainitud „kokkuleppele“– ignoreerides seeläbi mitte üksnes Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust, vaid ka kõike muud, mis sellega seostub (okupatsioon, sovetiseerimine, asustuskolonisatsioon, inimsusevastased kuriteod jpm.)?
5. Miks ajab Eesti Vabariigi praegune valitsus eesti rahvale järjekindlalt puru silma, avaldades, et „meil pole territoriaalseid pretensioone“, kavatsetav uus piirileping on „mõlemale poolele kasulik“, „parandab meie ärisuhteid idanaabriga“ jms. Palume ilma keerutamata selgitada, mis kasu saavad seesugusest „ilukõnest“ meil nn. alusetult represseeritud, väljapoole praegust kontrolljoont jäetud Eesti Vabariigi kodanikud, kui kavatsetud riigireetmine valitsuse tasemel tõepoolest toimub?
6. Praegu Venemaa valduses olevas Narva hüdroelektrijaamas toodab elektrienergiat Peipsi-Pihkva järve vesi. Miks pole kõnesoleva rahulepingu Lisa III punktis 1 sätestatud tingimusi Narva jõe hüdroenergia mõlemapoolsest kasutamisest ikka veel täidetud? Toodetud elektrienergiaga saaks ju varustada vähemalt Narva linnagi.
7. Miks keeldub Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikogu Vene Föderatsioonilt ikka veel Eesti riigile ja rahvale ligi pool sajandit kestnud okupatsiooni, anneksiooni ja kolonisatsiooni eest hüvitist nõudmast? Miks ei toeta Eesti Vabariigi valitsus selles osas näiteks Leedu Vabariigi valitsust, kes okupatsiooni- ja anneksioonikahju eest Venemaalt pidevalt kompensatsiooni on nõudnud?
Elavaks meeldetuletuseks Eesti Vabariigi presidendile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule on kaks, juba eespoolmainitud 2005. aastal esitatud avaldust, mis kehtivad ka tänapäeval, kuid on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. Tegelikult väljendavad kõnealused allkirjad üksnes murdosa eesti rahva tõelisest tahtest.
Kuna seitsme aasta vältel pole ei Eesti Vabariigi presidendilt, Vabariigi Valitsuselt (välisminister Urmas Paet) ega Riigikogult 2005. aasta pöördumistele vastust saadud, nõuame mainitud instantsidelt isiklikku kohtumist siinpuudutatud valuliste probleemide arutamiseks ja neile lahenduste leidmiseks.
Tartus, 20.oktoobril 2012 Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu juhatus
Kontakt:
Mart Niklus
Vikerkaare tn. 25,
51006 Tartu.
Telefon: (+372) 7422590
Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu AVALDUS (3)
Eestlased Eestis | 03 Nov 2012 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Lepingu asjaoludest on teada,et see
on molemale poolele kasulik.Kui ka-
sulik kellelegi,sellest ei räägi keegi,
ja vaevalt yldsust täies mahus teavi-
tatakse.Hämara peidus nagu oleks
kogu ettevalmistus.
on molemale poolele kasulik.Kui ka-
sulik kellelegi,sellest ei räägi keegi,
ja vaevalt yldsust täies mahus teavi-
tatakse.Hämara peidus nagu oleks
kogu ettevalmistus.
Kui 1940. aasta 6. augustil sai Nõukogude Eestist NSV Liidu liiduvabariik ja samal päeval astuti ka Rahvasteliidust välja, siis lõppes ka Tartu rahulepingu kehtivus.
Kui EW pagulaspoliitikud soovisid hiljem Rahvasteliidule liikmemaksu maksta, siis seda vastu ei võetud. Samuti ei lastud neid 1946. aastal Rahvasteliidu likvideerimise konverentsile.
Kui EW pagulaspoliitikud soovisid hiljem Rahvasteliidule liikmemaksu maksta, siis seda vastu ei võetud. Samuti ei lastud neid 1946. aastal Rahvasteliidu likvideerimise konverentsile.
Kaua võib taluda presidendi ja valitsuse vaikimist?! Aeg on neil võimult lahkuda...
Eestlased Eestis
TRENDING
