Eesti keel ja kirjandus on MÜ-s alati olnud tähtsal kohal. Loengus „Eesti kirjandus omade ja võõrastega“ andis Tiina Kirss, eesti kirjanduse professor Tartus, ülevaate Eestis ilmunud raamatutest, millistes on luubi all rahvusvahelised suhted.
Näitena tuleb meelde Maimu Bergi „Ma armastasin venelast“. Hilisemas kirjanduses on leida paljugi näiteid üle rahvuspiiride ulatuvatest inimsuhetest. Lektor tegi neist sisulisi ülevaateid ja andis hinnanguid. Ettekanne oli mõnel määral vastuseks Andrei Hvostovi kriitikale, et eesti kirjanikud ei puuduta küllaldaselt venelaste probleeme Eestis. Seda siiski tehakse, ja üpris mitmepalgeliselt. Lisaks oli Kääriku Metsaülikooli ’07 pearõhk lõimumise ehk integreerumise probleemidel.
Eesti keele ja kõne (EKK) gruppides oli nii kirjanduse lugemist/analüüsi Tarvo Toomese ja Mart Pikkovi juhendamisel kui ka kirjutamist Tiina vilunud käe all ja otsest keeleõpet Tiia Remmelkoori poolt. Eesti Vabariigi kaitseatashee kol. Meelis Kiili panuseks oli tänavu ettekanne kaitsepoliitikast ja sõnavõtt lipuväljakul 20. augustil, Eesti taasiseseisvumise päeval. Ta rõhutas rahvusvahelise koostöö vajadust nii NATOs kui Põhjala-Balti ruumis Eesti julgeoleku oluliste komponentidena. Üldine sõjaväeteenistus on hädavajalik, samuti otsekohene enesekaitse rünnaku puhul – seda nii välisabi saabumiseni kui jätkuvalt. Läti, kus on üle mindud kutselisele sõjaväele, on nõrk punkt lõunapiiril meie kaitsestrateegia rakendamisel.
Sarnast temaatikat puudutas ka Toomas Merilo, kes asendas Eerik Niiles Krossi lektorina ja puudutas nii Gruusia (Georgia) pikka ajalugu kui hiljutist (august 2008) sõda Venemaaga ja selle tähtsust Eestile. Gruusia võttis ristiusu vastu 327. a. ja tema hiilgeaeg oli Eesti muistse vabadusvõitluse paiku. Venemaa vallutas Gruusia 1803. a. ja uuesti peale lühikest iseseisvust „Kodusõja“ aastatel (1921–24). Nende 1920. a. rahuleping sisaldas samasuguseid klausleid kui meie Tartu rahugi. Peamine vahe näis olevat, et 1. dets. 1924 kommunistide ülestõus Eestis ei õnnestunud, aga seal tulid vene väed ruttu „appi“. Põnev oli jälle vaadata filmi „Detsembrikuumus“ rikkaliku filmiõhtu programmi osana.
Laudkonnavestlus Eesti majanduse ja poliitika pinnal Peeter Einola juhtimisel oli väga sisutihe. Seal puudutati madala iibe muresid, finants- ja majanduspoliitikat, eriti euro saamiseks vajalikke pingutusi, eelolevaid valimisi ja parteipoliitika üldist ebapopulaarsust rahva seas. Seda illustreerib näide Indrek Tarandi ülekaalukast võidust Euroopa Parlamendi valimistel. Vestlus nõuaks eriartiklit kokkuvõttega Eesti tulevikuprognoosidest.
Kuna Jaak Prozese sisukat loengut soome-ugri rahvaste teemal oli võimalik ka hiljem Tartu College’is kuulda, millest ilmus ülevaade Eesti Elus # 35 (04.09.09), jätame selle kirjelduse siin ära.
Huvitav on aga nimetada, et Inger Lilles ja Hannes Klaas, kes saabusid Torontosse alles neljapäeva õhtul ja MÜ-sse reede hommikul, võtsid kohe osa kõnealusest vestlusest. Kuna mõlemad olid viibinud eelnenud nädalal ka Metsaülikoolis Käärikul, saime õhtupoolikul hea ülevaate seal toimunust.
Tartu Ülikooli spordibaasis Käärikul toimus esimene MÜ 2005. a. Sellele eelnes MÜ Heimtalis 2004. a., mille jaoks kavandati programm siin.
Eestis on enamus osavõtjatest üliõpilased, ja programm on seal lühikese ajaga saavutanud kõrge profiili – nii näidati sellest kahel korral lõike Eesti televisioonis. Eesti Päevaleht avaldas loengutekste oma lisaväljaandes „Möte“. Sealseks huvitavaks uuenduseks on „avatud ruum“, kus iga osaleja võib välja pakkuda arutlusteema. Samas määrab osavõtjate arv iga teema populaarsuse. Tänavu oli Eesti MÜ-s osavõtjaid 100 ringis. Tartu Ülikool annab osalejatele ühe kursuse krediidi ja märkimisväärse toetuse programmi läbiviimiseks. Peasihiks on ikka mõtted ja arutlused, kuidas Eesti elu parandada.
Kotkajärve MÜ lõpupidu toimus reede õhtul, kus lisaks toredale programmile öeldi ka tänusõnu selle korraldajatele, lektoritele, EKK-le ja kokku 10 huviringi juhendajatele. Oluline osa MÜ-st on hea toit – aitäh Ülle Veltmannile ja tema naiskonnale! Suur tänu ka sauna eest Raudhabemetele ja saunamehele Erik Agurile. Muidugi kuulub tänu ka Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsile võimaluse eest kasutada Kotkajärve maa-ala; samuti Lembitu Malevale nende hoonete kasutamise eest, aga ka Eesti Sihtkapitalile Kanadas jätkuva toetuse eest.
Kõige lõpuks esitame siinkohal üleskutse osalistele jagada oma muljeid kas MÜ veebilehel (www.eestielu.ca/mu) või kirjasõnas paberil.
Laupäeva, MÜ lõpupäeva hommikusel arutlusel leiti, et MÜ’10 üks oluline programmi osa võiks olla pärimusmuusika. Selleks tegijaile rõõmu, hoogu ja jõudu!
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
