Kaevandustegevus on poropidamise lôpp, ütleb tekst pildil. Kuningas, aita meid, pöördutakse abipalvega Tema Majesteet Kuninga poole, kelle külaskäik on plaanitud Saamiparlamendi seitsmenda mandaadiperioodi sissepühitsemise ajaks.
Tôusvate metallihindadega seoses on tôusnud välismaa ettevôtjate huvi kaevandustegevuse vastu Rootsis. Planeeritakse ja avatakse uusi kaevandusi.
Kaevandustegevuse ajalugu ulatub Rootsis kaugele tagasi. Kaevandused andsid tööd ja elatasid paljusid inimesi. Sama loodetakse praegugi, eriti piirkondades, mis kannatavad tööpuuduse ja elanikkonna pideva vähenemise all. Lootus tööd saada ühelt poolt, teiselt poolt aga oht loodusele, mis kaevandustegevusega kaasneb. Huvide lahknevus ja elulaadi erinevus jagab kohaliku rahva mitmeks erihuvidega grupiks. Vallaametnike huvid ei kattu porokarjatajate huvidega, kohati on need vastandunud.
Ebaônnestunud kaevandusprojekti tagajärjeks vôib olla rikutud pôhjavesi ja reostatud maapind. Madalad mineraalimaksud ettevôtjale ei kata tekitatud pikaajalisi investeeringuid nôudvaid kahjusid, need jäävad maksumaksja kanda.
Saamid on kogunenud ja astuvad aktiivselt ja järjepidavalt pôlistel saamide poropidamise aladel toimuva ja planeeritava kaevandustegevuste vastu välja. Oma ôigust käiakse ka pealinnas tutvustamas. Noored saami laulikud loovad laule http://lovisanegga.bandcamp.co... millega tahavad koguda toetust saamide tegevusele kaitseks saamide kultuurile ja elulaadile, mida uute kaevanduste loomine ähvardab negatiivselt môjutada. Maa on tähtis. Ilma maata ei saa saamid oma loomi karjatada ja ilma porokarjatamiseta pole saamide eluviisi. Planeeritud Kallak'i kaevandus Jokkmokki lähedal laotab ennast läbi saamide maa nii, et loomade liikumistrajektoorid saavad oluliselt häiritud.
Saamid heidavad ennast liikuvate suurmasinate ette, politsei tôstab meeleheitlikke inimesi eemale ja puhastab teed brittide kaevandusmasinatele.
Planeeritav rauamaagikaevandus Jokkmokk’i lähistel vallandas saamide vastuhaku.
Porode ehk pôhjapôtrade kari
Rootsis on praegu 16 tegutsevat kaevandust. Rootsi valitsuse plaanide kohaselt peaks Rootsis aastaks 2030 olema 47 kaevandust. Kohalike elanike vastuseis on peamiselt välismaiste kaevandusettevôtjate vastu. Rootsi ajakirjanduse andmeil on viimastel aastatel mitu ebaônnestunud kaevandusprojekti tekitanud korvamatut kahju loodusele ja kohalikele elanikele.
Tsingikaevanduse sulgemise järel on Lainejauri lähedal asuvast väikesest mägijärvest kadunud kala. Kohalikud elanikud arvavad, et see on kaevandustegevuse tagajärg.
Kaevandustegevuse suhtes tekitab inimestes ettevaatust ka see, et kaevanduse loomisega seotud töökohad on ajutise iseloomuga (räägitakse 10-st 15-st aastast), pealegi on tehnika areng loonud olukorra, et kaevandustes töötab palju vähem inimesi kui varem ja need on peamiselt välismaised spetsialistid, kelle tulumaks ei pruugi laekuda Rootsi. Seoses kaevandamisega on olemas ka oht, et piirkonnast kaovad kultuuri ja turismiga seotult loodud töökohad. Kaevanduslinnas Kirunas (kaevandustegevus aastast 1890) hakkas aga maa vajuma sedavôrd, et osa linnast kolitakse nüüd teise kohta.
Maakahjustus Kirunas
Lee Perner
