Sirje Kiin

Isamaaluule läbi aegade

Loengus vaatlen, kuidas on eesti keel ja meel avaldunud eesti luuletajate loomingus alates 17. sajandist kuni tänapäevani välja:  alates Käsu-Hansu lõuna-eesti keelsest kaebelaulust „Oh! ma waene Tardo Liin!" ja Kristjan Jaak Petersoni eesti keele taevani tõusmise unistusest kuni uusimate isamaaluule antoloogiateni, mis on ilmunud tänavu Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks.


Loeng annab ülevaate eesti isamaaluule nn tüvitekstidest, mis on poeetiliselt kujundanud kahe viimase sajandi jooksul paljude põlvkondade Eesti-identiteeti.


Lektorist

Sirje Kiin on võrdleva kirjandusteaduse doktor, kirjanik, kriitik, tõlkija, ajakirjanik,  viieteistkümne raamatu autor. Tema auhinnatud suurteos Marie Underi eluloost, millest on Eestis välja antud kaks trükki, on ilmunud vene keeles ja ilmub peatselt ka inglise keeles.  Sirje on kirjutanud aastaid arvamusartikleid nii kodu- kui väliseesti ajalehtedele. Sirje õpetab Kotkajärve Metsaülikoolis eesti kirjandust kaheksandat aastat järjest. 2012 andsime talle MÜ audoktori tiitli.

Sirje on sündinud Viljandis, hariduse saanud Tartu ja Turu Ülikoolides. 1990. aastail elas ja töötas ta Raadio Vaba Euroopa korrespondendina Soomes.  1999 - 2003 töötas Sirje Riigikogus Isamaa saadikurühma avalike suhete nõunikuna. Alates 2005. aastast elab ta vabakutselisena Madisonis, Lõuna-Dakotas, USAs.


Sirjel on 44-aastane poeg Sören, kes kasvatab Lõuna-Eestis kalu, ja 21-aastane pojapoeg Martin, kes töötab Tallinnas
džuudotreenerina. 2015. aastal osalesid ka nemad Kotkajärve Metsaülikoolis. Tänavu on Sören ja Martin samal augustinädalal Kääriku Metsaülikoolis.

Saadan vahelduseks,  üllatuseks ja EV 100 sünnipäeva puhul ühe rahvariietes noorepõlvepildi, mis võetud Helsingis aastal 1989, laulva revolutsiooni ajal, see on mu elus küll ainus kord, kus ma sattusin kaanetüdrukuks ühele (Soome) ajakirjale.                                      

Sirje Kiin rahvariietes