Üks pikem intervjuu Pireti tegemistest sai juba tehtud septembrikuus, kui ta polnud veel päriselt ametisse astunud. Seekord vaatleme, mida ta on jõudnud oma paarikuise töötamise jooksul teha Tartu Instituudi Arhiivis ja Raamatukogus, mis on olnud tema peamiseks tegutsemispaigaks, ning sellest, mis edaspidi plaanis.
Septembrikuises intervjuus sai avaldatud lootust, et Tartu College’i arhiiviruumide remont lõpeb detsembri alguses, mille järgi ka Piret oma töö- ja reisiplaane seadis. Elu on kulgenud teisiti. Remondiga on läinud kauem kui esialgu arvati, järgmine valmimise tähtaeg on veebruari algus. Et ka Pireti tööloa saamine võttis arvatust kauem aega, pole viivitusest suuremaid probleeme tekkinud. Tänu sellele on tal olnud aega paremini sisse elada.
Piret Noorhani asus oma töökohale Torontos 9. novembril. Koos Bibliograafia Klubi liikmetega on ta üle vaadanud nende tegevusi ja vajadusel seda koordineerinud. Ka on ta asunud korrastama arhiivi enda dokumentatsiooni. On äärmiselt oluline, et oleksid korras paberid, mis kajastavad arhiivimaterjalide laekumist, deponeerimist jmt. On tarvis teada, mis arhiivis leidub ja mis olukorras see on. TI Arhiivi ja Raamatukogu kogud on suured: üle 7000 raamatu (kataloogitud andmebaasi), mahukas kogu olulisematest väliseesti ajalehtedest ja ajakirjadest, üle 50 dokumendiarhiivi, üle 700 heliülesvõtte, suur fotokogu ja filmid.
Raamatuid on arvutiandmebaasi Inmagic kataloogitud juba pikemat aega. Hoolimata remondist on Bibliograafia Klubi liikmed seda tööd tasapisi jätkanud. On tehtud olemasolevate kirjete kontrolli. Uus töölõik on perioodika — ajalehtede ja ajakirjade — kataloogimine. Töötatakse välja põhimõtted ja sisestusvormid. Toimub väiketrükiste (kavalehed, voldikud jm) sorteerimine ja järgmisel aastal saab loodetavasti sedagi infot andmebaasi kanda. See on info, mis huvitab väga ka Eesti raamatukogusid, kus väliseesti pisitrükiseid leidub üsna juhuslikult.
Tublit tööd on tehtud fotokogu digiteerimise, kataloogimise ja kirjeldamise osas. Selguse huvides tuleb fotokogu ülesehitust ja süstematiseerimise põhimõtteid siiski pisut revideerida. Suureks probleemiks on, et sageli ei teata, kes on pildil. Senisest enam tuleks fotode kirjeldamisel kasutada internetti. Eelmisest aastast on positiivne kogemus olemas. Epp Aruja saatis mõned fotod infoportaali www.balther.net, kus need tänu võrgustiku liikmetele kiiresti kirjeldatud said.
Rahalist toetust on saadud Eestist, Rahvuskaaslaste programmilt heli- ja mikrofilmikogu digiteerimiseks ja arhiivi tutvustava voldiku trükkimiseks. Voldik ilmub 2010 kevadeks.
Väga oluliseks tuleb pidada arhiiviõpet. Kiiresti muutuvas maailmas peavad isegi professionaalsed arhivaarid ja raamatukoguhoidjad ennast pidevalt täiendama – saati siis vabatahtlikud. Piret Noorhani on korraldanud Bibliograafia Klubi liikmetele koolitusi fotokogude ja dokumendiarhiivide korraldamisest. Patricia Burchell on koolitanud uusi andmebaasi Inmagic kasutajaid. Klubiliikmete seas on kogemustega trükiste liigitajaid, kes on asunud endale järelkasvu koolitama.
Suvel toimub Viljandis BaltHerNet’i 3. suvekool eesmärgiga koolitada vabatahtlikke, kes tegelevad väliseesti arhiividega. Ka siinsed inimesed on osalema oodatud (vt http://suvekool.balther.net/10...) .
Bibliograafia Klubi sügisest 25. sünnipäeva tähistatakse juubelitrükise väljaandmisega. Toimetuskolleegium, kuhu ka Piret kuulub, on tööülesanded juba jaganud.
Eelpooltoodu puudutas Pireti tööd Tartu Instituudi Arhiivis ja Raamatukogus. Kuid tema tööpõld Eesti Õppetöö Keskuses on laiem.
On tegeletud remonditud arhiiviruumide ja kogude tagasikolimise planeerimisega. On toimunud läbirääkimised Eesti Kunstide Keskusega nende kunstikogu ja arhiivi üleandmiseks. Selle mahuka kunstikogu vääriliseks hoidmiseks on vaja spetsiifilist hoidlasisustust. Kanada mäluasutuste kolleegide kaasabil on otsitud ja leitud nende jm arhiivispetsiifilise mööbli tootjaid Kanadas.
Veel räägib Piret, et on igaks juhuks n-ö tagalat kindlustanud: me ei tea, missuguses seisus on materjalid, mis on seisnud ajutises hoiupaigas konteinerites; võib juhtuda, et tuleb appi kutsuda konservaatoreid ja restauraatoreid Kanada arhiividest.
Pireti tegevusväli haarab suhtlemist ja läbirääkimisi, näiteks Eesti Keskarhiiviga Kanadas, uurimaks, millised on nende tulevikumõtted. Loodetavasti saab peatselt interneti kaudu kättesaadavaks info Tartu College’is tegutseva Kultuuripärandi Klubi videokogu kohta. Piret on külastanud ka Peetri kiriku arhiivi ja kokku leppinud tegevused 2010. aastaks. Jätkub koostöö Kanada Arhiivi ja Raamatukoguga Ottawas seal asuva Orto arhiivi digiteerimiseks. Juba mõnda aega on hea töine kontakt ka Alberta ja Vancouveri eestlastega. Loodetavasti seisab uuel aastal ees tutvumine Montreali eestlaste kultuuripärandiga.
Veebruari algusesse on planeeritud arhiivi nõukoja koosoleku korraldamine. Nõukotta kuuluvad ekpserdid, kellel on kogemusi arhiivi-, raamatukogu ja muuseumitööst ja kes on valmis seda jagama. Kohtumise peateema saab olema remonditud arhiiviruumide sisustamine ja kogude tagasikolimine.
Samuti on Piret seotud Eesti Õppetöö Keskuse ürituste korraldamisega. 24. jaanuaril toimub esimene üritus sarjast „Teel VEMUni“, kus räägitakse Kanada eestlaste kultuuripärandi praegusest seisust ja tulevikust.
Juba on alanud seminaride sari, mis tutvustab kirjanik Andrus Kivirähki, kelle loomingut käsitles ka Pireti magistritöö. Kirjanik on kutsutud Torontosse aprilli alguseks. Kivirähk on hetkel üks Eesti loetumaid autoreid ja on lastegi seas populaarsust kogunud oma Lotte-filmide ja -raamatutega. Piret nimetab Kivirähki kirjanikuks, kes intrigeerib ja irriteerib, kogudes seeläbi endale nii tuliseid pooldajaid kui skeptilisi vastaseid. Lisaks seminaridele vaadatakse kevadhooajal Tartu College’is ühiselt Kivirähki näitemängu „Eesti matus“ ja mõne aasta tagust teleintervjuud kirjanikuga. DVD-d nende materjalidega on Eesti Rahvusringhäälingust juba teele saadetud.
Maikuus tuleb juttu meie esimese professionaalse tantsijanna Ella Ilbaku ja kirjanik August Gailiti kirjavahetusest. Raamat ilmus 2009. aastal kirjastuses „Tänapäev“ ja valmis Pireti Toronto ja Stockholmi reiside tulemusel. Asub ju Ella Ilbaku arhiiv siin, Tartu Instituudi Arhiivis ja August Gailiti oma Rootsi Riigiarhiivi deponeeritud Balti Arhiivis.
Kogud korda ja kogukonnale tagasi – see on Pireti tegevuse üks missioone. Toronto eestlased on teinud head tööd oma ajaloo talletamisel. Kokku kogutu tuleb muuta paremini ligipääsetavaks, seda tuleb tutvustada ning propageerida, et meie juurde satuks rohkem uurijaid Kanadast ja Eestist ning miks mitte mujaltki maailmast. Selleks tuleb korraldada seminare ja näitusi, kirjutada lehtedes ja ajakirjades. Tuleb osa võtta erialastest rahvuslikest ja rahvusvahelistest üritustest ja projektidest. Torontost võiks kujuneda keskus, kust saadakse infot teistegi Kanada ja Põhja-Ameerika eestiaineliste kogude kohta – toimivad ju tänapäevased muuseumid, arhiivid ja raamatukogud ka infokeskustena. Olla võrdväärne partner teiste mäluasutuste seas olgu Kanadas, Eestis või mujal maailmas – see võiks olla üks eesmärke, mille poole liikuda. Baltic Heritage Network, mille presidendina Piret Kanadas olles jätkab, pakub taoliseks koostööks häid võimalusi.
Nii et tööpõld on lai. Küllap kuuleme Piret Noorhani tegevusest varsti taas.
