Tagasivaade
Rootsi eestlaste organiseeritud tegevusel on pikk ja värvikas ajalugu. Juba 1930 tegutses siin Rootsi-Eesti Ühing, millel oli 184 liiget. 1932 asutati Stockholmi Eesti Ühing. Teine maailmasõda tõi Rootsi 32 000 paadipõgenikku, kellest 25 000 olid eestlased ja 7000 rannarootslased. 1944 asutati Eesti Komitee, 1946 Eesti Rahvusfond ja 1947 Eesti Rahvusnõukogu. 50ndate alguses võtsid rootsieestlased osa eestlaskonna ülemaailmsest organiseerumisest Vabade Eestlaste Ülemaailmse Keskorganisatsiooni (VEKO) raames; viimane oli Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) üks asutajaid. VEKO likvideerudes küpses teiste maade eeskujul plaan luua Rootsi eestlaskonnas demokraatlikult valitud rahvaesindus, lähtudes seejuures vähemusrahvustele rakendatud kultuurautonoomiast iseseisvas Eestis. Moodustas ju eesti pagulasgrupp Rootsi etnilise vähemuse. Enne teostati eestlaskonnas rahvaküsitlus, millele üle 5000 inimese vastas positiivselt.
Valimiste läbiviimiseks moodustati suuremates eestlaste keskustes valimistoimkonnad ja koostati valijate nimekirjad, kokku umbes 18 000 eestlast, nendest 5101 käis valimas. 100-kohalisse esinduskogusse kandideeris 174 inimest. 19 - 28. mail 1956 toimusidki esimesed üleriiklikud, isikuvalimise printsiibil läbiviidud Rootsi Eestlaste Esinduse (REE) üldvalimised.
REE esinduskogu - rootsieestlaste parlamendi - 1. istung toimus 29.- 30. septembril 1956. Esinduskogu liikmetest moodustati rida komisjone, nagu poliitiline välis- ja kodumaakomisjon, kultuuri- ja noortetöö ning koolikomisjon, lisaks komisjonid majanduslike, organisatoorsete ja juriidiliste küsimuste lahendamiseks. Jagunedes rühmitustesse, nagu Rahvuslik Koostöö Keskus, Eesti Vabadusliit, Rahvuslik Parempoolne Rühm jt, võttis esinduskogu parlamentaarse ilme. Tegevust majandati korjandusteja iga-aastase loteriiga.
Ühiseks ülesandeks oli kaitsta Rootsis elavate eestlaste rahvuslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid huve. Rootsi riigipäevale tehti esildisi kultuurautonoomia, eesti koolide, topeltkodakondsuse ja töökaitse teemal. Esinduskogu töö oli peamiselt suunav ja koordineeriv, initsiatiive andev ja aktsioone praktiliselt algatav. Informatsiooniga tegelev REE teateteenistus asutas 1957 ajakirja ”Rahvuslik KONTAKT”. 1959 - 1971 toimusid saadikute järelkasvu eest hoolitsevad noorte Rahvaülikooli suvekursused Gimos (M). 1962 hakati välja andma iga-aastast kultuuriauhinda. 1971 alustas tööd Eesti Kultuurarhiiv. Need on vaid mõned näited REE tegevusest.
Aastal 1976 kehtestasid Rootsi riigivõimud uue vähemuspoliitika, hakates minoriteetidele riigitoetust jagama. Lähtuti vähemusgrupi suurusest, alampiiriks 3000 registreeritud liiget, kes toetavad oma rahvusgrupi organisatsiooni teatud summaga (tollal vähemalt 5 krooni) aastas. Eesti keskorganisatsioonidest peeti toetusevääriliseks nii Eesti Komiteed, mis muutus organisatsioonide liiduks, kui ka REEd, millel puudus liikmeskond, ent olid valijaskond ja korralised toetajad.
Poliitiline vastupanuvõitlus tõusis haripunkti 80ndate lõpul, kui Eestis laienesid protestid. REE korraldas 1988 - 1991 Metsakodus Noorte Rahvaülikooli, kus õpetati noortele demokraatia aluseid. Samaaegselt tegutses METROO (Metsaülikool Rootsis). Hakati korraldama demonstratsioone MRP aastapäeval 23. augustil Nõukogude Liidu saatkonna ees, 1990-1991 koguneti esmaspäeviti
Norrmalmstorgil rootslaste, lätlaste ja leedulastega koos. Fookus oli Balti riikide vabanemisel N.Liídu haardest.
Rootsi Eestlaste Esindus muutub Rootsi Eestlaste Liiduks
Eesti taasisesvumise järel tekkis keskorganisatsioonides identiteedi kriis. Lisaks teatas Sisserännuamet Rootsi Eestlaste Esindusele 1993. aastal: kuna Eesti on vaba, ei vajata enam ”eksiilparlamenti”, järelikult, ei anta REEle enam riigitoetust. Kiires korras kujundati REE ümber eestlasi kui etnilist vähemust esindavaks liikmesorganisatsiooniks. Parandati põhikirjaja REE muutus 1994.
aasta kevadistungil Rootsi Eestlaste Liiduks (REL), millel oli 2000 liikmemaksu tasunud liiget. Esinduskogu valimised iga nelja aasta järel jäid püsima, kusjuures Rootsi jagati kuueks valimispiirkonnaks. Esinduskogu saadikute arvu vähendati.
Teiste suuremate poliitiliste organisatioonide, nagu Eesti Rahvusfond, Rahvusnõukogu ja Eesti Komitee tegevus ajapikku hääbus.
Reformi vajadus: REL muutub organisatsioonide liiduks
2011, aastal langes RELi liikmemaksu tasunud liikmete arv mitmesugustel põhjustel alla tuhande, mis oli riigitoetuse tingimuseks. Tulemus: 2013. aastal jäädi riigitoetusest ilma. RELi reform osutus hädavajalikuks, et säiliks keskorganisatsiooni staatus ja väärikus. Juba 2011 tehti esinduskogus otsus liikmeks vastu võtta kohalikke eesti organisatsioone, nagu Eskilstuna Eesti Selts ja Lõuna-Rootsi Eesti Maja ühing. 2012.a viimastel kuudel tuli RELile appi Klubi Estetic ja Stockholmi Eesti Huvikool, et ületada 1000 liiget ja anda hoogu RELii tugevdamise reformile. Kuna põhikiri võimaldab ka reginaalseid organisatsioone, algas valimispiirkondade muutmine geograafilisteks osakondadeks. Põhjus:riigitoetust jagava Ungdomsstyrelseni nõue, et kõik liikmed peavad kuuluma elukoha järele kohalikku organisatsiooni. Teatavasti tegutseb REL Stockholmi osakond iseseisvalt juba 1995. aastast alates.
Tuleb lisada, et rootsieestlaste ainukest häälekandjat Eesti Päevalehte ähvardab samuti riigitoetusest ilmajäämine Kas Eesti Päevaleht suudab ellu jääda, kui ei jõuta 1500 tellija nõuet täita, sõltub lehe juhtide reformikavast, tahtest, visioonist ja suutlikkusest.
Kuidas kujundada RELi tugevaks ja jätkusuutlikuks keskorganisatsiooniks
Mis puutub RELi struktuuri, sihte ja tegevusalasid, on paljugi juba paigas, kuid kindlasti suudame rohkem ja paremini. All-järgnevalt visandan RELi kui tugeva keskorganisatsiooni ideaalpildi.
Tugev keskorganisatsioon esindab juhtorganite vahendusel kogu eestlaskonna huve nii Rootsi kui Eesti ametivõimude ees ning võtab osa rahvusvahelisestja regionaalsest koostööst. Eestlaskonna huvide keskmes on eesti keele ja kultuuripärandi säilitamine välismaal. Üle riigi tähistatakse EV aastapäeva, taasiseseisvumispäeva, emakeelepäeva jt tähtpäevi ja ajalooliste sündmuste mälestuspäevi.
Koostöös Eesti saatkonnaga jt Eesti riigi esindustega tutvustatakse Eestit ja eesti kultuuri ning ajalugu üldsusele.
Tugeval keskorganisatsioonil on selge struktuur ja asjaajamiskord. Organisatsiooni keskpunktiks on esinduslik ja efektiivne büroo, mis teenindab nii üksikliikmeid, osakondi kui ka liikmesorganisatsioone. Büroo tähtsaimateks funktsioonideks on infovahenduse koordineerimine ja korraldamine ning administratiivne tugi osakondadeleja liikmesorganisatsioonidele.
Tugev keskorganisatsioon koosneb piirkondlikest osakondadest, aktiivsetest liikmesorganisatsioonidest ning üksikliikmetest. Iga osakond ja liikmesorganisatsioon on lähedases kontaktis oma liikmetega, et saada ülevaade nende huvidest, soovidest ja ka probleemidest. RELi tegevust viivadki suures osas läbi osakonnad ja liikmesorganisatsioonid. Osakonnad hoolitsevad selle eest, et nende tegevuspiirkondades toimuks eesti keele emakeeleõpe koolides ja lasteaedades, võimalusel eesti keele kursused täiskasvanutele ja et oleksid kohtumisvõimalused beebidele, mudilastele ja koolinoortele. Lisaks korraldavad osakonnad arhiivimaterjali jm. kultuuripärandi kogumist ja säilitamist ning toetavad eakate inimeste ühistegevust. Seda kõike aitavad teostada ka liikmesorganisatsioonid.
Loomulikult ei saa RELi üksikliikmed kõiges aktiivselt osaleda, kuid nad toetavad keskorganisatsiooni moraalselt ja majanduslikult lihtsalt liikmeks olekuga, näidates, et nad kuuluvad eesti ühiskonda, et nad eestlaskonna hüvanguks tehtud tööd hindavad ja sellest huvituvad. Sellega täidavad nad ka keskorganisatsioonile esitatud nõuded liikmete arvu ja majandusliku omapanuse kohta. Üksikliikmete osalemine RELi infovahenduses omab olulist tähtsust.
Tugev keskorganisatsioon valib iga nelja aasta järele 40 liikmest ehk saadikust koosneva esinduskogu, kus kõik piirkonnad on esindatud. Saadikud kohtuvad kevad- ja sügisistungil, et arutada eestlaskonnale olulisi küsimusi, keskorganisatsiooni tegevussuundi ja majandust. Istungite vaheajal tegutsevad saudisk komisjonides, osakondades ja liikmesorganisatsioonides. Komisjonidesse kaasatakse ka asjatundjaidja asjahuvilisi, kes ei ole esinduskogu liikmed.
Komisjonides arutatakse üleriigilisi küsimusi, mis nõuavad esmalt info kogumist, ühiselt probleemidele lahendamist ja hiljem otsuste regionaalset rakendamist. Aktiivselt on viimastel aastatel tegutsenud näiteks keelekomisjon, arhiivikomisjon, integratsiooni- ja juriidiliste küsimuste komisjon.
Pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks peab hoolitsema noorte kaasamise ja koolitamise eest, et jaguks motiveeritud eestvedajaid. Lisaks on vaja jooksvalt hoolitseda aruka majandamise eest, et piisaks rahalisi vahendeid ka suuremate projektide läbiviimiseks ja ettenägematuteks kriisiolukordadeks.
RELi reformi läbiviimine tähendab head ja pühendunud meeskonnatööd, kus juhatusel on võtmeroll. RELi juhatuses on esindatud kõik osakonnad ja enamus aktiivsetest liikmesorganisatsioonidest. Seoses esinduskogu valimistega 2014.a sügisel on suurepärane võimalus ühendada RELi reformikava üleriigiliste kampaaniatega, nagu eestlaskonna kaardistamine, et saada kontakti võimalikult paljude eestlastega üle Rootsi ning anda neile teada eestlaste keskorganisatsiooni olemasolust. Selle väärikus, tugevus ja jätkusuutlikkus sõltub meist endist, iga üksiku vabatahtlikust panusest.
Autorist: Sirle Sööt on jurist, töötab Stockholmi Halduskohtu maksuosakonnas. REL juhatuse esimees.
Originaalselt avaldatud Rahvuslik Kontakt 3(219)2013
