Sirje Kiin
20. oktoobril 2013 on Eestis taas kohalikud valimised. Arvatavalt enam kui sada tuhat Eesti Vabariigi kodanikku, kes elavad kas ajutiselt või alaliselt välismaal, seisavad küsimuse ees, kas nad peaksid ja võiksid neil valimistel kaasa rääkida või mitte. Seisukohad tunduvad olevat vastandlikud. Mõned inimesed Eestis arvavad, et kui sa juba oled teinud elus oma valiku ja läinud ära elama välismaale, siis nagu polekski sul enam mingit moraalset õigust kodumaa kohalikes asjades kaasa rääkida, ehkki oled endiselt Eesti kodanik.
Teised jälle arvavad, et kõigil Eesti kodanikel on õigus valida kõigil valimistel, nii riigikogu kui ka kohalikel valimistel, sest nad on ju Eesti kodanikud. Seda viimast arvamust ei toeta paraku Eesti kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, mis ütleb järgmist: „Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse selles vallas või linnas“ Erinevalt USAst ja Kanadast, on Eestis kohalikel valimistel hääleõiguslikud aga ka välismaalased, kes on vähemalt viis aastat püsivalt Eestis elanud ja kellel on alaline elamisluba.
Niisiis, seadustähe järgi on nõnda, et kõigil neil Eesti kodanikel, kes viibivad välismaal ajutiselt, lühemalt või pikemalt, aga NB! - on endiselt kirjas Eesti rahvastikuregistris hääleõigusliku kodanikuna, on seaduslik õigus osaleda ka Eesti kohalikel valimistel. Kui palju on selliseid kodanikke üle ilma, seda ei tea ilmselt mitte keegi, aga oletuslikult on meid vähemasti kümneid tuhandeid. Mina kaasa arvatud, sest olen Eestis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja, teen oma kirjatööd eesti keeles, avaldan oma raamatud Eesti kirjastustes, maksan oma maksud Eesti riigile, ehkki elan suure osa aastast USAs oma abikaasa juures. Meid, kahe riigi vahel elajaid on üha rohkem, küll õpingute, küll pere-elu, küll ajutise või alalise töökoha valiku tõttu. Meie kõik peaksime kindlasti kaasa rääkima ka Eesti kohalikel valimistel, sest selleks on olemas üsna mitu head põhjust.
Esiteks on see meie seaduslik õigus, mis ei kuulu vaidlustamisele, kuni valimisseadust ei muudeta. Muutmist ei ole aga ette näha.
Teiseks ei ole meil, USAs ja Kanadas elavatel Eesti kodanikel, võimalik osaleda ausalt ja Eesti Vabariigi kodakondsusseadust rikkumata meie asukohariigi kohalikel valimistel seni, kuni Eesti Vabariik ei tunnista topeltkodakondsust. Nii USA kui Kanada kohalikel valimistel nimelt ei saa osaleda mittekodanikud, elagu nad siin nii pikalt kui tahes, kasvõi kogu elu. Teisiti on lugu Euroopa Liidus, mille 28 liikmesriigis on seal elaval välisriigi kodanikul õigus hääletada ja kandideerida selles riigis toimuvatel kohalikel ning Euroopa Parlamendi valimistel.
Kolmandaks näitab ajutiselt välismaal elavate Eesti kodanike osalemine valimistel seda, et tunneme endiselt Eesti probleemide vastu huvi, et me hoolime isamaa asjadest, et oleme asjatundlikud, sest iga valimine eeldab ju kohalike poliitiliste olude ja inimeste tundmist. Paljud meist jälgivad ka välismaal elades iga päev või vähemasti iga nädal neti kaudu Eesti päevalehtedes ja uudisväravates toimuvat. Ma ise kuulan aastaid igal nädalalõpul tunniseid raadiosaateid Rahva teenrid (Vikerraadio), Keskpäevatund (Kuku raadio) ja Olukorrast riigis (Raadio 2), mis võtavad poleemiliselt kokku nädala jooksul Eestis toimunu. Eesti telesaateid on võimalik netis jälgida nii otse kui arhiivisalvestistena. Vahel on tunne, et suudan siin, USAs ennast Eesti meedia kaudu just poliitikas toimuvaga isegi regulaarsemalt kursis hoida, kui mul õnnestus seda teha Eestis elades, kus oli ja on tihti liiga palju muid praktilisi asjatoimetamisi ja kultuurilisi ahvatlusi.
Neljanda argumendi sõnastas suurepäraselt minu endine Riigikogu kolleeg, praegune ettevõtja Aimar Altosaar: „Väliseestlased võiksid kodumaistel kohalikel valimistel osaleda kasvõi juba sellepärast, et suurendada eestlaste osakaalu. Sest kohalikel osalevad ju ka välismaalased, kes võivad ju kohapeal elada, kuid Eesti elust ei tea nad sageli midagi ega taha seda ka kuidagimoodi edendada. Väliseestlaste osalemine annaks kohalikele märku, et siinsed teod ei jää märkamata ka kaugemal. Kohalikud, kes kavandavad mujale siirdumist, tajuksid, et siinne elu läheb ka kaugemal elavatele korda. Osalemine annab osalustunde ning ehk kasvatab soovi end rohkem siduda kodumaiste asjadega. Rääkides kodumaa kohalikest asjadest ja ilmutades huvi seal toimuva vastu, antakse eeskuju noortele ja moraalset tuge vanadele.“ (Aimar Altosaare e-kiri Sirje Kiinile 19.09.2013).
Viienda argumendi, õigemini üldisema idee sõnastas hiljuti Riigikogu liige Andres Herkel, kes avaldas kultuurilehes Sirp 5. septembril 2013 artikli „Kuidas saavutada sidusam Eesti?“. Andres pakkus nimelt välja täiesti uue idee, et väliseestlastele võiks edaspidi rajada riigikogu valimisteks koguni omaette valimisringkonna: „Infokanalid võimaldavad globaalsel eesti kogukonnal hoopis tihedamat sidet pidada, kui see oli võimalik külma sõja aegu. Kuid väliseestlaste osalus Eesti-siseses ühiskondlikus debatis pole üksnes tehniliste võimaluste, vaid ka staatuse küsimus. Seda staatust aitaks tõsta lihtne meede, Välis-Eesti valimisringkonna moodustamine riigikogu valimisteks. Elektroonilise hääletuse kasvav populaarsus ja uus tehnoloogia avardavad võimalusi seda teha. See annab globaalse eestlaskonna muredele hoopis teistsuguse väljundi: nad peavad oma esindajate valimiseks teistmoodi organiseeruma, samuti on nende kontakt kodumaaga sel juhul püsivam ning huvi Eesti kodakondsusest mitte loobuda suurem. Nii saaksime Eesti sidusust õige mitmel moel koos hoida.“
Ehkki Andres Herkeli idee väliseestlase oma valimisringkonnast puudutab just riigikogu valimisi, saame siit välja lugeda temagi põhimõttelist toetust välismaal elavate eestlaste tihedamale-sidusamale kaasamisele valimiste läbi. Idee on värske, aga väärib minu meelest tõsist kaalumist.
Lõpuks on mul varuks veel üks, võibolla parim põhjus, miks ma soovin ja soovitan USAst ja Kanadast ja Rootsist ja Austraaliast ikkagi osaleda Eesti kohalikel valimistel: sellepärast, et mu pojal ja pojapojal, mu sõpradel ja lähedastel, kogu Eesti rahval oleks järgmisel neljal aastal ausam ja avatum kohalik omavalitsus.
23. septembril 2013, Madisonis, Lõuna-Dakotas
Lisamärkus:
Eesti Vabariigi 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimiste elektrooniline hääletamine algab kümnendal päeval enne valimispäeva (tänavu 10. oktoobril) alates kella 9.00. E- hääletamine toimub kuni neljanda päevani enne valimispäeva (kolmapäevani, tänavu 16. oktoobrini ) kella 18.00-ni.
Teavet ülesseatud kandidaatide kohta on võimalik leida netist http://kov2013.vvk.ee/
