Torontos 21. septembril toimuva Kandlepäeva eel on otstarbekas suunata tähelepanu nüüd, uue sügishooaja lävel, kandlemängule ja kandlemuusika tegijaile ka kodumaal.
Jutuajamisel Tallinnas kandleõpetaja Tuule Kanniga tulid mitmedki kandlemänguga seotud seigad esile. Tuule Kann on tuntud kandlemängu pedagoog, levitaja ja esitaja, kes on õpetanud Tallinna Vanalinna Muusikakoolis, Georg Otsa nim. Muusikakoolis ja Viljandi Kunstikolledzhis — ääretult abivalmis, nooruslik, positiivne ning oma erialaga südamega seotud inimene.
AR: Milline on kandlemuusika seis kodumaal?
TK: Vaatamata ühele nukrameelsele olukorrale, on eesti kandlel hästi läinud.
AR: Mis siis peaks meid kurvastama?
TK: Tallinna Klaverivabrik on lõpetanud kannelde valmistamise. Pole enam võimalik tellida vajalikke kromaatilisi ja kuuekeelseid kandleid, mida õpilastel oleks vaja.
AR: Selline olukord tekitaks juba päris uue mõttevahetuse. Räägime aga hetkeks rõõmsamatest asjadest.
TK: Neid on mitu. Meil on loodud Kandleliit, vähemalt juhtkond, mis parandab kindlasti nii mängijate kui õpetajate tegevust. Teiseks, paljud — eriti nooremad — on hakanud ise kandleid valmistama. Nad tajuvad, et see on omamoodi emotsionaalne elamus mängida omatehtud pillil. Siin on minu tehtud kaheksakeelne, mille hiljuti meisterdasin.
AR: Kas on esile tulnud andekaid noori kandlemeistreid?
TK: On, on. Raplamaal valmistas Rait Pihlap ühe kümnekeelse minu tellimise peale. See on imeilus kannel, mille kõlakaanel on märgitud ka ülemtoonide paigad.
AR: Tuletab meelde kitarristide tehnikat.
TK: Seda knihvi on meile ammu soovitanud kitarrimängijad.
(Allakirjutanu imetles, kui täpselt ja kiirelt need õrnalt puusse põletatud punktid juhatasid mängijat kümne keele juurde andma lisaks veel kümmet tooni. Tuule Kann demonsteeris ,,Ei saa mitte vaiki olla“ lõpuosa ainult ülemtoonidel.)
AR: Kus veel on hakatud pille valmistama?
TK: Lisaks Rait Pihlapi kandlevalmistamise kursustele nimetaksin Tallinna Vanalinna Põhikooli puidutöö klassi, kus valmistatakse kandleid. Seal tegutseb inimesi ka väljapoolt kooli.
AR: Kust on saanud nad vajalikke juhiseid?
TK: Nimetaksin siin USA kandlemeistrite panust. Ain Haas ja Andres Peekna oma initsiatiivi, abi ja juhistega on kõrgelt hinnatud. Kooli puidutöö klassi juhataja ja tegevuse juhendaja on Indrek Roosi.
AR: On veel häid uudiseid kandle kohta?
TK: Jah on. Muusikaakadeemia juures algab nüüd ka muusikapedagoogika kursuse raames kandleprogramm.
AR: Kas lisaks Vanalinna Muusikakoolile on veel õppeasutusi, kus kannelt õpetatakse?
TK: On ikka. Georg Otsa nim. Muusikakoolis, mis on süvendatud õppekavaga keskkoool, käib kandleprogramm edasi.
Seal on õpetajaks Kristi Mühling, kes hakkab ka juhatama kandleprogrammi Muusikaakadeemias. Tallinna Muusikakoolis on kandleklassid, kus õpetavad Malle Vihul ja Ella Maidre. Ja võrdlemisi uues muusikakoolis Lasnamäel on ka kandleklassid.
AR: Kuidas on lood kandle-emaga?
TK: Els Roode on pensionil — tema põhiline elutöö, kromaatilise kandle populariseerimine ja õppekava arendamine, on vilja kandnud.
AR: Te kasutate mitmeid kandletüüpe, mängite erinevates stiilides, isegi dzhässi, ja valdate mitmesugust tehnikat. Mida eelistate?
TK: Võibolla väikeseid kandleid. Nende peal tuleb eriti leidlik olla.
AR: Kõneldes erinevatest tehnikatest, kas keegi uurib seda ala?
TK: Nimetaksin tuntud folkloristi Igor Tõnuristi, kes on ka kandle eriteadlane. Ta on uurinud vanade kandlemängijate erinevate pillide kasutust ja erilist huvi tundnud Torontos elava Alfred Kuusi mängu vastu.
AR: Aga kuidas algas Teie kandlemängu teekond?
TK: Väga lihtsalt. Isa ostis mulle ja vennale klaverivabrikust rahvakandle. Naabrinaine kuulas meie mängu ja soovitas meil muusikakooli minna. Et mis need lapsed niisama siristavad. Olin Els Roode õpilane. Muusikalise kõrghariduse sain Leedu konservatooriumis. Nii et sain kõrghariduse omal pillil võõral maal. Nagu kandleõpilased teavad, õppis Els Roode kandle eriala Riias; Kristi Mühling Helsingis. Kandlel on rahvusvaheline taust.
AR: Minevikust tulevikku. Mis on Eestis toimumas?
TK: 4. septembril toimub kontsert ,,Eesti Keeled“ Katariina kirikus, kus esinevad kandle- ja kitarrimängijad, laulusolistid Jaak Juhanson ja Riho Sibul. Osalen seal ka ise. Oleme teinud ka CD. Esinen ka muusikasarja avakontserdil 5. septembril Teatrimuusika muuseumis. On teisigi kontserte kandlemuusika sarjas sel hooajal. Sarja korraldajaiks on Els Roode ja mina.
AR: Ja kaugemas tulevikus?
TK: 2003.a. sügisel on rahvusvaheline kandlekonverents ehk sümpoosium, mille korraldajaks on Igor Tõnurist.
AR: Siis on hea, et me Kanadas hakkame ka midagi korraldama.
TK: Ülimalt hea. Siin on teile natuke algmaterjali. Soovin kandlemängijatele, huvilistele ja tegijatele head kordaminekut Kandlepäeval Kanadas. Et selline ettevõtmine teil jätkuks!
Vestlus ja nädala portree: Tuule Kann ja kannel kodumaal (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Väga huvitav usutlus!
Arvamus
TRENDING
