Juhtkiri: Kommunismi pärand ja „endised“
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Herr Knut.14 Oct 2005 09:06
Me ju näeme et on vahe vahel kommunistliku parteisse kuuluva inimesele kellel võisid olla ka rahvuslikud huvid, ja teisi kes veel ikka tänapäev kasutavad endised meetodid, et võimu jätkuvalt hoida enda kätes. See on kõik muidugi tohtutult kurb, aga loodam siiski, et mõistus valitseb ja segaduses tuleb ka mõnigi väärtuslik otsus meie Riigikogust. Kõik pole kaduma käinud.
Väike Manituu15 Oct 2005 03:15
"Et vene ajal pidid ettevõtete juhid reeglina parteisse kuuluma, hakkasid eriti sealsed tehnokraadid massiliselt parteisse astuma. Nii hoiti venelased juhtivatest kohtadest eemal. Mõtlemapanev tulemus — täna on Leedus vaid pisut üle 10% venelasi; Eestis 35%. Olid leedulased tõesti kollaborandid või juhindusid nad mingitest ainult neile teadaolevatest rahvuslikest motiividest?"

Väliseestlase kohta on leedukate ajalugu hästi märgatud. Järeldusi aga ei ole loomulikult teha osatud. Mis tähendab "ainult neile teadaolevatest" rahvuslikest motiividest? Motiiv on üks - säilitada rahvusriiki nii palju kui see okupatsiooni tingimustes üldse võimalik. Et välismaale põgenenud migrantidel oleks kuhu kord tagasi tulla. Niipaljukest kui neid tahab tulla. Enamus ei taha, enamus on ise läinud võõrale maale selleks, et seal juhtivad kohad pärismaalaste käest enda kätte võtta. Sõna "kollaborant" aga unustage üldse ära või jätke meelde et see tähendab tegelikult koostööd. Koostööd peavad tegema Kanada põlisasukad vallutajatest valgetega ning pidi tegema kogu Kanada teises maailmasõjas Staliniga.
Juss15 Oct 2005 10:31
Mi sa nii hirmsalt meid vihkad? Mis kurja oleme sulle teind?
Vaatleja16 Oct 2005 06:28
Nõus olen Su väitega et miks siis niisugune vihane toon? Aga muidugi tuleb selle vaatenurga alt asju näha, et tegelikult oli palju neid kodueestlasi, kes südames väga lootsid ja igatsesid taga kodumaa vabadust. Et aga selle vabadusega pole saabunud see arv väliseestlasi Kodumaale, eks see ka teeb väike Manituu natuke kurvaks. Seda tuleb mõista, just nii nagu tuleb mõista et paljudel läks elu ikka paremaks 50. ja 60. aastatel, ja neid kui ka nende järeltulijad on siiski otsustanud et Kodumaa pole enam esmatähtsusega nende eludes. Ju siis tuleb asju ümber hinnata ja uut tasakaalu leida kui "vana traditsiooniline mõtteviis" on juba veidi muutunud.
Naine Eestist15 Oct 2005 04:33
Minu sünniaasta on 1961-see tähendab,et õnneks küüditamisi ja sõda ei mäleta!
Küll aga mäletan aegu oma teadlikumaks muutuva elu algusest kui hakkas üha rohkem selgeks saama,et need keda kodudest ära viidi ei pruukinud üldse "pahad" olla ega kurja teinud ,nagu ju koolis oli õpetatud,vaid osalised millegi suurema toimumises...k.a. minu vanaema ,kes Siberisse maetud ja minu ema ,kes küll tagasi tuli aga kelle mälust elu lõpuni kogetu ei kadunud...
Mul oleks piisavalt põhjust õelda väga pahasti ja väga üheselt kommunismi kohta AGA... küllap paljud meist teavad ka seda,et "kommude" hulgas oli ju ka neid,kes püüdis hoida halvimat ära -just nii vähe või palju kui see neil antud tingimustes õnnestus.
Seda ei tohiks ju üldises hukkamõistu ootuses ka ära unustada!
Paraku on siiski väga oluline asi jäänud riikidevaheliselt ja juriidiliseset aspektist lähtudes jäänud tegemata ja see häirib mindki- nimelt ühene ja konkreetne hinnang minevikusündmuste kohta ja asjade õigete nimedega nimetamine selleks ,et ausalt ja eetilisemalt edasi minna.
Ehitusest on ju tuntud väljend,et kui vundament on valesti ehitatud,siis pole ju loota kuigi head maja sinna peale ehitada!
Miks siis nii lihtsad asjad nii tähsa asja puhul nagu seda on üks riik,kipuvad "ununema"?
Juss15 Oct 2005 10:27
Aamen selle peale!
EvaldSimman17 Oct 2005 09:21
Kulla toimetaja!
Vaat, neid tehnokraate Leedus küll ei maksa näiteks tuua.
Esiteks -- ei läind neid seal kuigi palju vaja.
Sest Leedu oli põllumajandusmaa, seal oli rohkem vaja kolhoosi-sovhoosi direktoreid jms spetse nagu Arnold Rüütel sovetiaja Eestis. Kuid Eesti oli sootuks industriaalsem maa ja see soodustas siin ka nn füüsilist venestamist, st muulastest tööjõu sissevedu.
Teiseks - -oli Leedu mahajäänd agraarmaa, vähemalt võrreldes Eestiga. Industrialiseerimist seal sellistes tempodes kuskil läbi ei viidud kui Põhja-Eestis.
Kolmandaks ja lõpuks -- olid seal relvastatud vastupanu ja kirik vägevamad kui Eestis, mis takistas ja lükkas edasi venestamise läbiviimist stalinismi kõrgajal, st siis, kui see olulisel määral viidi ellu Eestis.
Seega pole küsimus kaugeltki mitte selles, kui palju baltimaalasi NLKP-sse -- vene ainuparteisse kippus, vaid hoopis selles, kui tugevad antikollaborandid olid need, kes sinna siiski ei läind.
Nii on lood siinpool sood.
Väike Manituu17 Oct 2005 09:40
Vaadake, härra Simman, kartulivabariigi (milleks Eestit enne sõda teatavasti peeti) kodanikul pole erilist mõtet Leedu kui agraarmaa peale näpuga näidata. Leedus, kus venelaste protsent tõesti kogu aeg väike püsis, tekkis siiski arvestatav tööstus, elektroonika, kodumasinad, tuumaelektrijaam etc., millele Eestil, mille upsakaid kodanikke leedulased pilkavalt markodeks hüüavad, polnud siis ega ole nüüdki väga palju vastu panna. Leedu potentsiaal on Eesti omast ka tänapäeval üksjagu kõrgem kuigi see niinimetatud majanduskasv, mida kõik kummardama on sunnitud, oli just Eestis mõnda aega tõesti forsseeritud.
Holger Kaljulaid17 Oct 2005 09:32
Arv "Ligi 100.000 kommunisti" on väga kõvasti liialdatud. Soovitaks artikli autoril enne arvudega mänglemist neid ikka uurida. Isegi kui arvata absoluutselt kõik ja ka taasiseseisvumise ajaks juba kas või surnud, kunagi komparteisse kuulunud eestlased kokku, on raske jõuda Eesti Elu juhtikirjas nimetatud numbrini. Seega moodustasid taasisesivumise eel märkimisväärse osa eesti ühiskonnast mitte-komparteilased, kuna eestlastest komparteilased said statistiliselt olla vaid tühine osa ühiskonnast.
See et just praegu on Eestis nii palju võimul endisi komparteilasi, on iseteema. Arutelu selle üle on igati teretulnud.
Tänud selle eest!
Naine Eestist17 Oct 2005 09:56
TÄNA-SIIN(EESTIS) ja PRAEGU...
nagu ju mujalgi sõltub meie väärtshinnangutest ja eelistustest ju see,millisena me maailma enda ümber näha tahame ja kuivõrd enda osa selles tunnistame.
Essti taasiseseisvudes seisid -laulsid eestit vabaks paljud need,kes täna võitlevad vastasleerides! Miks? Minu arvates oli põhjus selles,et toona me nägime vastast endast väljaspool asuvat st. võitlus oli kellegi vastu suunatud.
Siis kui iseseisvus kättevõideldud ,saabus uus etapp ja seda ei saanud paljud aru,et tegelik vabanemine on võmalik läbi TEADVUSE muutuse.
Sotsioloogidki pöördusid oma ühise kirjaga valitsuse poole ja sealt sai alguse siinses ajakirjanduses väljend KAKS EESTIT,mis peaks väljendama eri sotsiaalseid tasandeid Eestis.
Orjameelsusest ei saa aga majandusliku rikkusega üle!
Peep17 Oct 2005 22:21
Copy/paste Okupatsioonide muuseumi neti leheküljelt. "Eestimaa Kommunistliku Partei liikmeid oli 1945. a 2 400, 1946. a pisut üle 7 000 (kellest 52% venelasi, 21% Venemaa ja 27% Eestimaa eestlasi), 1951. a 19 000, 1956. a 23 000, 1961. a 38 000, 1967. a 62 000, 1971. a 73 000, 1976. a84 000, 1981. a 98 000, 1986. a 110 000. Eesti rahvusest parteilaste protsent alates 1961. aastast kõikus 49-52 ümber." Internetis on palju andmeid kui ainult viitsid otsida.
Elle Puusaag17 Oct 2005 10:59
Ehkki toimetusel pole üldiselt tavaks kommenteerijatega võrgulehel vaielda, lubatagu täpsustada paari fakti:

1. Taasiseseisvumise eelne kommunistide arv (100.000) pärineb eks-siseministri ja endise kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori Andres Kollisti artiklist „Kommarid ja inimesed“ (Eesti Päevaleht, 12. okt. k.a.). Tema andmete õigsuses ei tarvitse meil tõesti mitte kahelda.

2. Leedu tööstus polnud okupatsiooniajal ehk küll võrreldav Eesti ja Läti omaga, ent oleks ilmne viga seda riiki agraarmaaks tembeldada. Need, kes sel ajal ise seda riiki külastasid, teavad, millest on jutt.
3. Ja just nimelt — arvukate leedu tehnokraatide komparteisse astumine lõi omal ajal Eestiski laineid ja äratas suurt tähelepanu. Selle nähtuse põhjuseks ei olnud mitte üksnes soov oma rahvust säilitada, vaid ka võimalus (niipalju kui see siis, antud oludes üldse oli võimalik) rääkida kaasa riigi majanduse asjades.
Väike Manituu17 Oct 2005 13:02
Tegelikult võiks paremini kodutööd teha, eks ole. Näete, siin natuke üsna harivat materjali, tasub lõpuni lugeda:
http://www.lituanus.org/1963/6...
(või kui nii palju aega ei ole, siis rohkem lõpu poolt lugeda)
Eestlane ikka ei saa muidu, kui peab poosetama. Kõike tuleb ikka ja alati käsitleda kas äärmiselt puudulike andmete või veel parem - eelarvamuste pinnalt.
Mari Ise17 Oct 2005 14:25
Kuidas sina Väike Manituu küll nii tark oled?
Mina ütleks omalt poolt, et Leedu arhidektuur ja ehitus olid nõukogudemaal ületamatud. Ja selle eesotsas seisid ainult leedulased ise. Muidu nad seda poleks saand, kui parteisse ei oleks astunud. Nii et ei maksa neid siin midagi kadedusest või muust maha teha. Nad olid eestlastest mitmes asjas ees. Leedukad ei saanud tõesti küll kohe iseseisvuse alul jalgu alla, aga nüüd teevad mitmes asjas jälle eestlastele silmad ette. Minu meelest. Vaadake, kui ilusad on Kaunas ja Vilnius. Sinn tasub minna.
Ülle Leet18 Oct 2005 06:54
Milleks siis selline kisa? Autoril oli ju õigus. Kommusid oli tõesti 100.000 ümber, kuigi meil on seda raske uskuda.
Väike Manituu18 Oct 2005 07:18
Ja väga hea et oli ning okupatsiooni mahendas. Muidu oleks kogu rahvas Siberisse veetud ja sinna jäetudki. Või jäetud kohapeal ilma igasuguse emakeelse koolitusõiguseta kui vastaliste huntide kari... Mis teil sellest muidugi, teil hea ookeani taga peesitada ja näpuga näidata... Muidugi on hulle Eestis ka palju, kes ei taha taibata, et mitte mingisugust eestikeelset kõrgkultuuri poleks praegu olemas kui kõik oleksid olnud dissidentidest katlakütjad. Aga pidi olema nii neid kui teisi, s.t. neid kes laveerisid ja okupatsiooni tingimustes majandust ning emakeelset keskkonda hoida püüdsid... ning neid kes protesteerisid okupatsiooni vastu neile parajasti vastuvõetavate vahenditega.

Paadipõgeniku ning ta järeltulija teadvus mõistagi käsitleb neid asju teisti, arusaadav. Liduti ikka Stalini enda eest. Aga ei käsitle mitte eriti konstruktiivselt.

Muuseas - ühtegi ideelist kommunisti, kes kommunismiehitaja moraalikoodeksi järgi elas, ei ole minul näiteks õnnestunud kohata. Samuti jõudis kogu Nõukogude Liit vist alles 1970. aastate keskpaigaks, võibolla hiljemgi, välja sotsialismini, nii vähemalt väitsid mingi kuradi NLKP KK pleeniumi materjalid. Mingit kommunismi ei ole kunagi olemas olnudki. Kommunism on taevas maa peal.
Kosmopoliit18 Oct 2005 12:29
Sul on õigus, kuid ei maksa seda küsimust liiga teravaks ajada väliseestlastega. Nemad jäävad surmani ikka selle arvamusele, et sakslased olid laias laastus Eestile hea eeskuju, ja venelased igas mõttes halb. Kuid teadagi et need asjad on küllaltki keerulised ja nii üksteisest sõltuvad, et tänu just nimelt selle laveerimise tingimusele oli Eesti NSV ja selle vabariigi rahvas tugevasti ees teistest endistest liiduvabariikidest. Ja mida aeg edasi, aina rohkem nähakse et tegelikult oli ka häid külgi selle okupatsiooniajastul, kuid jällegi ei hakka ma otsima teistega vaidlust, sest niikuinii suur osa inimesi näevad seda küsimust vaid must-valges.
Jüri19 Oct 2005 16:37
Kommunistide arv oli minu teada ette antud Moskva poolt 8%. Oli määratud ka mitu protsenti nendest peab olema töölisi, mitu teenistujaid jne. Üks liik olid kommaritest juhid - nomenklatuur.
Rahvautt niisugune, et nomenklatuur sõi musta kalamarja ja teised punast.
Vaikal21 Oct 2005 00:14
Kartuses, et EKP ridadesse võib sattuda liialt palju insener-tehnilisi töötajaid ja haritlasi, kes võivad hakata õõnestama partei poolt viljelevat ideoloogiat, oli kehtestatud nõue, et iga ülalmainitud kategooriasse kuuluv parteisse astuja peab endaga kaasa tooma vähemalt kaks lihttöölist.
Paavel23 Oct 2005 13:04
Leedul puudus Venemaaga otsene piir,vilets Valgevene oli vahel.Leedu oli ja on sügavalt katoliiklik maa,kus valitsevad veidi teistsugused seosed,kombed ja tõekspidamised.Ka on Leedu ajalooline taust Eesti ja Läti omast erinev ja seetõttu pole nende riikide areng üheselt võrreldav.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.