Ma sain Suure-Jaani koolis kõigepealt tööd emakeeleõpetajana, sest logopeedi kohta veel ei olnud. Õpetasin Priidule neljandas klassis eesti keelt ja ta jäi mulle meelde, sest ta oli andekam kui teised õpilased. Priit ei punuks mitte üksnes korve, vaid kirjutaks ka huvitavaid luuletusi ja romaane, kui ainult viitsiks.Väga meeldiv oli siin temast lugeda!

Miks peab üks noor ja andekas noormees teenima elatist korvipunumisega?Kas siit ei hakka mitte hargnema Eesti ühiskonna tänapäeva seis?Väikelinnades ja maal ei ole inimestel tööd,rääkimata korralikust palgast.Uuel aastal kallineb praktiliselt kõik,mis on eluks vajalik,palgatõusu aga ei ole kuskilt näha.Tore,et noormees on leidnud mingi väljendi elus,et ennast ära elatada.