mis ajast peale tiibur ja helkur laensõnade alla liigitatakse?

ja ka "turvaline" on piisavalt kaua olnud eesti keeles kasutusel, et selle baasil moodustatud sõnu mitte laensõnadeks pidada. On üldse kahtlane, kas see ikka on algselt fennism.

Lai kuristik on küll tulnud eesti keelde, aga selles on teatud paratamatus. Oluline on muidugi endapoolne pingutus, aga samas võid endale tunnistada et kui elad väljaspool Eestit, siis hakkab inglise (või muu kohaliku keele) mõju nii tugevasti segama selge eesti keele grammatiline kasutus, et hakkabki moodustama uut murret. Arvatavasti paljud kanada nooremad eestlased on küll ja küll vastamisi sattunud sellesama probleemiga. Pole kerge ületada.

Igaüks ise otsustab millist rolli etendab eesti keel oma elus. Paraku aga tundub minule, et järjest vähemaks jääbki meie noorte soov suhelda eesti keeles. Küsimus ei ole enam läheneva tendentsiga, vaid sügavalt murettekitava seisuga meie eestlaskonna tuleviku ees.

Infotehnoloogia vallas on meie keelekasutus vast kõige veidram. Fail, printima, seivima, äädima, restarti tegema, rebuutima, installima... kindlasti pole see veel kõik. Õnneks on mõeldud ka puhteestikeelsetele vastetele.

Hoopis tobedam lugu on, muide, vene keelega, kus juba enam-vähem Peetri-aegadest saadik kasutatakse lihtsalt saksa keelest ülevõetud sõnu, mille venekeelseid vasteid ei teatagi (kui neid üldse on) - butterbrot, schlagbaum, buchhalter on tüüpilisemad...