Kui te minu sõna ei kuule, siis vähemalt kuulake oma Presidendi sõna. Kolm aastat olen vaevanud end et inimesi Eestisse saada, aga lihtsalt vaadatakse mööda. Viimane võimalus on käes-kasutage ära Presidendi pakkumise.

lihtne jutt., 25.09.2007 00:22

Täna oli tore päev, sest minu väike "lilleke" utles mulle; "Issi - ma tahaks, et oleks juba suvi - saaksin jälle Eesti"..

Mnjah - rebisin omavoliliselt need "lilled" meie armsast mullast - suumekad tänini. (Kodu nii Eestis, kui väljamaal. Ise kulastan seoses ametiga Eestit tihedalt)
Aga pole hullu - lapsed valdavad nelja keelt, haritud (öpivad veel) ning mis köige tähtsam - eestlased.

Aga jah - hea tunne ikka kull; "Issi ma tahaks..

Mida ma talle ikka oskasin kosta, pobisesin vaid, et kallis tutreke; "Miks Sa tahad, et need aastad nii kiiresti mööduvad - issi juba niigi vana"..
Varsti raudselt tagasi!

Eestis külas käia - jah, see on üsna kena. Elasin seal ajutiselt üle aasta. Arstiabi - katastroof! Teenindus - üldkokkuvõttes - ebasõbralik, ei kuule üldse selliseid sõnu nagu "tänan, palun", viisakast või lahkest naeratusest rääkimata. Sõbrad ja tuttavad kõik väga kenad, võõrad aga /bussis, trammis jne./ tigedad, õelad, riiakad. Sugulased vahutasid, kui kuulsid, et soovisin päriselt Eestisse tulla, sest siis oleksid nad meie isa majas ühe korteri üürirahast ilma jäänud...Uhh, kananahk tuleb ihule, kui sellele aastale mõtlen!

' ask not what your country can do for you - ask what you can do for your country !'

Kui tahate seda yiget ja tänapäeva Eestimaad tundmayppida, siis lugege tihemini Postimees.ee Kaebusteraamat. Rubriigid, nagu "Teenendus, Transport, Toitlustusasutused" jne.

Mina soovin elada ja tunda ennast mitmel pool nagu kodus. Kord elan Eestis ja näitan oma lastele puud mille vanaisa istutas. Puu on alles aga maja vndamentigi enam pole. Siis lähen jälle raha teenima sinna kus rohkem makstakse!
Kord olen väliseestlane ja teine kord kodueestlane.

Täits yieti teed, Mats! Me elame ju ainult siin ilmas üks kord.

Jah, presidendil oli siiras yleskutse ja soov vöörsil elavatele eestlastele tagasi kodumaale naaseda, KUID lubagem kahelda selle töeks saamisel. Olen ise "uus välis-eestlane" olnud viimased 8 aastat, viimane suvi külastasime perega Kanadat, sealhulgas veetsime jaanipäeva Seedriorul, väliseestlaste keskel. Sealsete möningate inimestega vesteldes sai selgeks, et tegelikult eestise tagasiminekut küll just ei mölgutata. Köik on väga suure rahvustundega ( mis on väga kiiduväärt asi!) kuid see piirdubki sellega. Vöib veel ehk öelda, et jah, Eesti kogukond Kanadas hoiab kokku ja "eesti asja" aetakse seal kyll, kuid kas keegi müüks oma maja, pakiks asjad, vötaks pere kaasa ja koliks eestisse... kus elanikkonnast ~30% on mitteeestlasi, kus rahva kultuur ja ligemesearmastus on isesorti, kus suures osas möödetakse inimest tema tagamuse all oleva auto ja rahakoti paksuse järgi.... siis jah... kahjuks kahtlen selles öilsas püüdluses...

Endast kipun arvama, et eesti jääb mälestuseks... et kunagi oli niisugune maa, kus sündisin ja kasvasin, käisin kooli, kus kiusati taga,kuna ei olnud pioneer jne jne jne... kus naaber on kadedusest löhki minemas...
Ei aitäh!