ikka väga tore on,et tutvustate ja jutustate oma elulood,see on väga vajalik,ei tea mis moodi meie eestlaste elu kulgeb,julmust on nii palju ja meie ei saa ennast kaitsta,osa eestlasi on läinud julmuse teed mõõda,sest nernde vanemad tegid suure vea,mida ei saa parandata ega andestadfa ja nii edasi kestab see julmus

Super lugu Karin! Aitäh, et toimunut meiega jagasid. See inspireerib, paneb südame põksuma ;)

Meenub ka see, kui tore oli rootsi-eesti noortega omal ajal laagris ja Estodel kohata, sest nendega käis suhtlesime alati ainult eesti keeles. Nad küll oskasid inglise keelt, aga tundus täiesti kohatu nendega seda rääkida. Meie ühine nimetaja oli see, et tulime eestikeelsetest kodudest. Fantastiline äratundmisrõõm!

Aitäh Karin! Nii nii kahju, et olin üks nendest seitsmest kes puudusid. Loodan, et varsti jälle tuleb võimalus kõigiga kohtuda.