Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Tänu Eesti Elule, et julgesite panna ajaloolise video interneti.
Bravoooooo!!! Vana Andrese liikmed näitasid, et olete võimelised ise mõtlema!
Jõudu Teie esimehele kes julgeb rääkida mis arvab! Olge Peetri kiriku juhatuse ja nõrga esimehele eeskujuks!
MIKS MEIE EI SAANUD VALIDA?
Bravoooooo!!! Vana Andrese liikmed näitasid, et olete võimelised ise mõtlema!
Jõudu Teie esimehele kes julgeb rääkida mis arvab! Olge Peetri kiriku juhatuse ja nõrga esimehele eeskujuks!
MIKS MEIE EI SAANUD VALIDA?
160 häält? Videos nägin 30 saalis. Huvitav, kuidas mitte ükski eelmaolev hääletussedel polnud ühinemise poolt!
Küsimus edasi suunatud hr. Vaado Sarapuule, miks ta auditooriumi nii vähe filmis ja kaamera üksnes kõneleljaile suunas Lp Vaado palun vasta, nimetule filmihuvilisele ja seleta salvestamispõhimõtteid.
Oli eelhääletamine. Kõik täiskogule tulnud täisõiguslikud
koguduseliikmetest hääletajad said üksnes allkirja vastu valimissedeli.
Valimiskomisjonis Toronto linna autoriteetsed eestlastest juristid, üks neist konsistooriumi liige.
Täiskogul külalistena Konsistooriumi assessorid ja külalised teistest kogudustest.
Ka teil oli võimalus täiskogul viibida.
Huvilisele, tulge palun Vana Andrese kirikusse saate vastavate valimismaterjalidega tutvuda, loomulikult kui te ka ennast meile tutvustate.
Kantseleitund neljapäeviti 10- 4 ni.
Oli eelhääletamine. Kõik täiskogule tulnud täisõiguslikud
koguduseliikmetest hääletajad said üksnes allkirja vastu valimissedeli.
Valimiskomisjonis Toronto linna autoriteetsed eestlastest juristid, üks neist konsistooriumi liige.
Täiskogul külalistena Konsistooriumi assessorid ja külalised teistest kogudustest.
Ka teil oli võimalus täiskogul viibida.
Huvilisele, tulge palun Vana Andrese kirikusse saate vastavate valimismaterjalidega tutvuda, loomulikult kui te ka ennast meile tutvustate.
Kantseleitund neljapäeviti 10- 4 ni.
Miks teie ei saanud valida? vt.E.E.L.K. põhiseadust 32.4. Koguduse juhatusel on hääletamise õigus, mitte koguduse täiskogul.
Kodu- ja väliseesti luterikirikute ühinemine, mis protsessina taaskäivitus 2007 aasta kevadel, on ilmselgelt ummikseisu jõudnud. Kui käidud teest ka muud kasu pole, siis vähemalt ehk see, et selgusid need arvamused ja eelarvamused, mis valitsevad meie kahe kiriku vahel ning millest oldi vahepeal vaikitud (kasvõi viisakusest). Selge, et vägisi mingisugust koostööd toimuda ei saa ja vaevalt keegi seda taolisel kujul soovikski. Siiski jäävad õhku probleemid, mida ka Vana-Andrese koguduse täiskogu otsus ei lahenda, vaid lükkab lihtsalt edasi. Suurim neist on kahtlemata vaimulike järelkasvu ja koguduste teenimise küsimus. Hr Paara idee leida Eestist mõni huviline, keda siis Kanada teolooglistes õppeasutustes koolitada ja seejärel Kanadasse ordineerida, on küll kaunis, kuid tegelikkuses väga küsitav. Esiteks viitab see ettepanek olukorrale Kanada (või E.E.L.K) kogudustes tervikuna. Miks kutsuda noort inimest kaugelt Maarjamaalt, kui ometi kohaliku eestlaskonna ja koguduste suutlikkus ei vaja EELK otsest toetust? Kas tõepoolest ei leidu siis Kanada noorte eestlaste hulgas kedagi, kes sooviks õppida usuteadust ning saada ordineeritud koguduseõpetajaks? Tõsiasi on aga see, et E.E.L.K on läbi oma ajaloo olnud raskustes noorte eesti vaimulike järelkasvuga, mistõttu Usuteaduslik Instituut koolitaski peamiselt juba eakaid inimesi, kel oli võimalik pühenduda koguduste teenimisele. Kirik, mis ei suuda tagada kohalikul pinnal vaimulike järelkasvu, on tõele otsa vaadates suurtes raskustes. Seda probleemi on rõhutanud ka Andres Taul. Koguduse õpetajate kutsumine Eestist - nagu see siiani on toimunud - tagas usaldusväärsuse, mille tähtsust on raske alahinnata. Oldi kindlad, et Eestist tuleb hea vaimulik, kelle töö viljad ja hakkamasaamine oli Eestis juba "läbi katsutud". Tuues aga Eestist lihtsalt üks huviline (mitut meest või naist ei jõuaks ju niikuinii kutsuda), kes oleks valmis alustama nö nullist - alustama teoloogiaõpinguid ning alles kujunema ordinatsioonikõlblikuks - on ülimalt kahtlane ettevõtmine. Eesti kogemus näitab, et mõnigi suure õhinaga teoloogiaõpinguid alustanu jääb oma hakatusega poolele teele. Samas satub too inimene just materiaalse toetuse ja antud lubaduste tõttu koguduse sedavõrd suure eestkoste alla, et tal kaob peaaegu igasugune võimalus oma valikut muuta. Ei tahaks kellelegi niisugust koormat soovida ega soovitada. Ma ei kirjuta sellest kõigest mitte seepärast, et "ähvardada" neid, kes ei taha kuulda kahe kiriku ühinemisest. See on lihtsalt koguduste teenimise ja vaimulike järelkasvu tegelikkus - olgu siis nii valus tõdeda kui tahes. Igaüks, kes on lugenud kaasmaalaste kommentaare Eesti Elus ilmunud vastavasisuliste kirjutiste järel, on märganud, kui ränki süüdistusi ja väljaütlemisi esitatakse seal kodueesti luterliku kiriku vastu, alustades vaimulikest ja lõpetades peapiiskopiga. Ma tean, et need kommentaarid ei esinda kaugeltki enamuse väliseestlaste seisukohti. Ometi on need aga väga selged signaalid sellest, kuidas asju nähakse. Nimetades EELK-d tagurlikuks, autoritaarseks ja kommunistlikuks asutuseks, antakse sellega hinnang kogu kirikule ja ühtlasi neile hingekarjastele, kellel on olnud õnn Kanadas teenida. Muidugi ei taha Maarjamaa kirikuõpetajad minna sinna, kus nad pole enam oodatud. Olen väga-väga murelik ja nõutu kõikide nende sündmuste ja väljaütlemiste tõttu. Annaks Jumal, et usaldamatusele ja vaenule vaatamata võiksime ometi leida kuidagi ka nö ametlikul pinnal ühise keele ja meele. Sest just väline on paraku see, mida ka teised - väljaspoololijad - märkavad ja mille järgi oma suhtumise kujundavad.
Eesti kiriku kiirem kasv on praegu oigeusu kirikus. See on nii alates sellest ajast kui Vladimir soovis vastu votta usku, mis seaks ennast sobralikumasse vahekorda oma umbritsevate naabritega. Liisk langes oigeusu kasuks, ning toesti oli see ainuoige otsus. Ka tana kus Eesti on vaba, on moodas see suur massiline leeriskaimine, ning jaanud on vaid inimesed, kes siiralt tahavad uskuda ja samal ajal kiskuda taevast maa peale oma kauneima liturgiaga. Kunagi nahti Saksa kirikut kui koige kulmemat kirikut maailmas-eks seal puudub teatud soojus kull;aga sellegipoolest on oigeusk mitmetahuline ja rikas, sest selles teenistuses kogeb inimene vaga palju soojust;lohnades, varvides, vaikuses, kellahelinates, lauldud palvetes ja koorilaulus. See koik tundub nagu see kunagi ei lopeks..see on nagu taevas ise! Selleparast ei ole imestada, et oigeusk on oige usk. Ka teie voiksite kaaluda neid asju oma aruteludes.
"teiseriigi peapiiskop"
"sund abiellu"
"pime silmi"
Mis kantseleisse tulla? Ammu selge, mida VA rahvale esitati.
"sund abiellu"
"pime silmi"
Mis kantseleisse tulla? Ammu selge, mida VA rahvale esitati.
Kaido Soom Pühap, 19/10/2008 - 21:27
http://www.eestikirik.ee/node/...
Tulen just Tallinnast seminarilt, kus kohtusime erinevate kirikujuhidega. Meenuvad erinevad inimesed, erinevad jumalateenistusvormid, erinev keelekasutus ja riietus, kuid teisalt on meil ometi sama usk ja vennatunne. Mida rohkem tutvun erinevate kirikutega ja seal töötavate inimestega, seda rohkem tajun seda rikkust, mis on erinevates maailmavaadetes. Kristlane on kristlane ja erinevused ei ole suured. Nii hea, et me kõik pole ühesugused, siis oleks kristlus palju vaesem. Ja jäädes iseendaks ja truuks oma vaadetele on meil võimalus teha koostööd ja üksteiselt õppida. Usun, et igaüks, kes oli seminaril võis leida midagi uut ja põnevat endale. Andku Jumal meile avatust ja mõistmist kitsarinnalisuse asemele. Seda avatust ja sõbralikkust võisin 3 päeva jooksul kogeda ja olen tänulik selle eest!
http://www.eestikirik.ee/node/...
Tulen just Tallinnast seminarilt, kus kohtusime erinevate kirikujuhidega. Meenuvad erinevad inimesed, erinevad jumalateenistusvormid, erinev keelekasutus ja riietus, kuid teisalt on meil ometi sama usk ja vennatunne. Mida rohkem tutvun erinevate kirikutega ja seal töötavate inimestega, seda rohkem tajun seda rikkust, mis on erinevates maailmavaadetes. Kristlane on kristlane ja erinevused ei ole suured. Nii hea, et me kõik pole ühesugused, siis oleks kristlus palju vaesem. Ja jäädes iseendaks ja truuks oma vaadetele on meil võimalus teha koostööd ja üksteiselt õppida. Usun, et igaüks, kes oli seminaril võis leida midagi uut ja põnevat endale. Andku Jumal meile avatust ja mõistmist kitsarinnalisuse asemele. Seda avatust ja sõbralikkust võisin 3 päeva jooksul kogeda ja olen tänulik selle eest!
Kas keegi saaks õelda Usuteaduse Instituudi lõpetajatega? Eesti Kiriku andmetel oli 2006-2007 aastal 114 õpilast. Kui mitu nendest siirduvad kirikuõpetajaks? Ja need kes ei asu sellele ametile, miks mitte?
Kuigi ma Kirikuõpetaja 10 Nov 2008 08:59 kirjutises“Mõtteid ja muremõtteid” esitatu kohta – üldiselt – ei kavatse siin kommenteerida, pean siiski vajalikuks tema kirjutises esineva lause “Muidugi ei taha Maarjamaa kirikuõpetajad minna sinna, kus nad pole enam oodatud” kohta sõna võtta. Ei mõista, mis alusel – ja arvan, et on eksitav – “Kirikuõpetaja” ilmne väide, et Eestist tulnud / tulevad kirikuõpetajad pole siin – Kanadas – oodatud? Minu teada on kõik Eestist Kanadasse ajutiselt tööle tulnud kirikuõpetajad siinse eestlaskonna poolt eranditult väga-väga oodatud olnud ja on meie poolt igati südamlikult – otse külalislahkelt – vastu võetud olnud. Samas usun, et see nii ka tulevikus saab olema.
Lugupidavalt,
Johannes Pahapill
Lugupidavalt,
Johannes Pahapill
Nõustun v.a. hr. Pahapilliga ja lisan ka seda, et hr Paara, omas sõnavõtus rääkis ainult näitena kust õpetajaid saada. Loomulikult loodaksime et meie omast ühiskonnast kasvaksid õpetajad.
(neid on ju mõned olnud ka - Hannes Aasa, Ando Kass, ja ehk veel mõni?) Kas Erika Kivik näiteks ei sooviks õppida õpetajaks?
(neid on ju mõned olnud ka - Hannes Aasa, Ando Kass, ja ehk veel mõni?) Kas Erika Kivik näiteks ei sooviks õppida õpetajaks?
No jah, Erika võiks kaaluda seda ametit, aga Eastern Canada Sünod ei luba esiteks juhatuse esimehel olla naissoost, ja ei naerata samuti naisõpetajatele. Nii et Peetrisse ta ei saaks naljalt ametisse. Missouri Sünod aga on mõistlikum, küsi vaid õp. Ilze käest,, see täh. Vana-Andrese kirikut jagavat või kaas(läti) koguduse õpetajalt...
Ma pole Epp, aga tänan komplimenti eest. Epp on päris taibukas naine! (and one tough cookie!)
Lihtsalt sõna sekka.
Asi on ikkagi vastupidi, Eastern Simod, mille kogudus on ka Vana Andrese jätkuvalt naisvaimulike sõbralik, st. ordineerib naissoost vaimulikke, peapiiskopki naissoost loomulikult ollakse sõbralik ka nõukogu esinaiste suhtes, või akadeemiliselt väljendatuna ei olda sexistlikud ja rassistlikud.
Aga pöörduge tõepoolest täpsustuste saamiseks Vana Andrese kiriku Läti koguduse õpetaja Ilze Kuplens Ewardi poole, ta oskab oma vaimuliku kogemusest jutustada .
.
Missouri Sinodi traditsioonist oskavad jutustada Peetri koguduse õpetajad .
Asi on ikkagi vastupidi, Eastern Simod, mille kogudus on ka Vana Andrese jätkuvalt naisvaimulike sõbralik, st. ordineerib naissoost vaimulikke, peapiiskopki naissoost loomulikult ollakse sõbralik ka nõukogu esinaiste suhtes, või akadeemiliselt väljendatuna ei olda sexistlikud ja rassistlikud.
Aga pöörduge tõepoolest täpsustuste saamiseks Vana Andrese kiriku Läti koguduse õpetaja Ilze Kuplens Ewardi poole, ta oskab oma vaimuliku kogemusest jutustada .
.
Missouri Sinodi traditsioonist oskavad jutustada Peetri koguduse õpetajad .
Kui räägime Peetri kogudusest, siis vaatame PEETRI KOGUDUSE PÕHISEADUSI ! … Või töötab meie juhatus juba mingi uute reeglite all? Kuna ametlik põhiseadus on Inglise keeles… vaatame ametliku sõnastust…
Constitution:
Section 1. GENERAL
The congregation as a body, through the Voting Members, shall have supreme power to administer and manage all its external and internal affairs. The establishment and conduct of all institutions, auxiliaries, boards, committees and societies within the organization, such as Sunday School, Youth Group, Ladies' Guild, choir er aI., shall at all times be subject to the approval and supervision of the congregation. The congregation, however, shall not be empowered to decide anything contrary to the Word of God and the Confessions of the Lutheran Church (Articles II and III). Any such decision shall be null and void.
Bylaws:
Section 5. POWERS
a. Congregational officers or boards, committees, auxiliaries, institutions and societies, whether elected or appointed by the voters, shall have no authority beyond that which has been conferred upon them according to the Bylaws.
b. Whatever power may have been delegated to officers of boards, committees, auxiliaries, institutions and societies may at any time be altered or revoked by the voters.
Are you really trying to say, that St. Peter’s juhatus has a right to make this kind of monumental decision on behalf of the Voters’ Assembly?
It would seem that this juhatus is the handmaiden of their minister Andres Taul. I doubt the congregation is strong enough to stand up to the minister nor vote for a new juhatus next April!
Constitution:
Section 1. GENERAL
The congregation as a body, through the Voting Members, shall have supreme power to administer and manage all its external and internal affairs. The establishment and conduct of all institutions, auxiliaries, boards, committees and societies within the organization, such as Sunday School, Youth Group, Ladies' Guild, choir er aI., shall at all times be subject to the approval and supervision of the congregation. The congregation, however, shall not be empowered to decide anything contrary to the Word of God and the Confessions of the Lutheran Church (Articles II and III). Any such decision shall be null and void.
Bylaws:
Section 5. POWERS
a. Congregational officers or boards, committees, auxiliaries, institutions and societies, whether elected or appointed by the voters, shall have no authority beyond that which has been conferred upon them according to the Bylaws.
b. Whatever power may have been delegated to officers of boards, committees, auxiliaries, institutions and societies may at any time be altered or revoked by the voters.
Are you really trying to say, that St. Peter’s juhatus has a right to make this kind of monumental decision on behalf of the Voters’ Assembly?
It would seem that this juhatus is the handmaiden of their minister Andres Taul. I doubt the congregation is strong enough to stand up to the minister nor vote for a new juhatus next April!
Olen viimase kommentaariga päris nõus. Minu takistus E.E.L.K. and EELK ühinemises on see -- kuidas saame nõustuda lepingule mida veel ei ole olemas. Õp. Taul seletab, et probleemid saavad lahendatud nii kui kerkivad. Ma ei usu, et mingi inimene tahaks kontraktile alla kirjutada kus ei ole kõik põhimäärused selegelt ENNE esitatud.
Niisugune kiirustamine Taul'i poolt soovitatud ühinemisega paneb küsima -- miks?
Niisugune kiirustamine Taul'i poolt soovitatud ühinemisega paneb küsima -- miks?
Taulil on vaga libedavoitu loogika. Vaatasin tema esinemist ja ei ole uldsegi tema arvamustega nous. Eesti Luteri kirik on labi teinud vaga keerulisi ajaloolisi samme mis ei pruugi automaatselt oigustada kiriku uhinemist. Kui Moskva ja Konstantinoopol on omavahel vastastes arvamustes oma seisuga, siis vaevalt EELK ja E.E.L.K suudavad kergemini lahendusi leida. Noukogude aastad on loonud vaga sugava kiilu nende vahele. Samas ma ei nae et naiteks baptistid peavad oluliseks et mingi uhinemine peaks toimuma nende ja kodueestlaste vahel. Nad on rahul oma seisukorraga; Taul voiks neilt eeskuju votta ja mitte ajada inimesi omavahel raevutsema ja asjatult kaklema tuhiste asjade parast. Voi on Taulil mingi muu agenda millest ta vaikib..kuni sobiv aeg tuleb seda kaarti mangida? Mida ta oieti varjab?
Kahjuks pole Põhimäärused ammugi enam legitiimsed ega kehtivad. Pole ilmselt ühtegi kogudust maailmas, mis oleks Põhimääruste alusel riiklikult registreeritud ja oleks selle alusel juriidiline isik. Enamikku Põhimääruste punkte ei järgita naugunii. Tegelikult pole E.E.L.K. õiguslikus mõttes olemas. Paremal juhul on tegemist väga erineva juriidilise alusega koguduste lõdva koostöövõrgustikuga, kes ei saagi nende nimel mingeid reaalseid lepinguid kodumaa kirikuga sõlmida, rääkimata "Põhimääruste ühtlustamisest".
Kas tõesti pole ühtki kogudust...
EELK Toronto Peetri kogudus sai Põhimääruste alusel ühendatud EELK-ga. EELK on 11. veebruaril 2004 OÜ Kiriku Varahaldur kaudu Tallinna Äriregistris - kas see pole riiklikult registreeritud?
EELK Toronto Peetri kogudus sai Põhimääruste alusel ühendatud EELK-ga. EELK on 11. veebruaril 2004 OÜ Kiriku Varahaldur kaudu Tallinna Äriregistris - kas see pole riiklikult registreeritud?
Olen nous, et E.E.L.K. ei ole juriidiline isik, sest nemad EI OLE Kanada riigis “registered charity”.
Peetri Kogudus on asutatud Kanada riigis ja on “Registered Canadian Charity”. Seega on võimeline annetajatele andma taxi vaba kviitungit.
Peetri Kirikul on vastutus töötama Kanada riigi reeglite järele. Palun vaadake: http://www.cra-arc.gc.ca/tx/ch... kus seletab “MAINTAIN YOUR LEGAL STATUS”.
Üks väga tähtis osa mida Peetri Kirik peab tegema on registreerima riigiga oma “Governing documents” nagu meie Põhikiri “Constitution”.
Kuidas julgete ütelda, et “Põhimääruste punkte ei järgita naugunii”?! Kanada riigi silmis oleme juriidiline isik ja peame töötama oma Põhikirjade järele!
Peetri Kogudus on asutatud Kanada riigis ja on “Registered Canadian Charity”. Seega on võimeline annetajatele andma taxi vaba kviitungit.
Peetri Kirikul on vastutus töötama Kanada riigi reeglite järele. Palun vaadake: http://www.cra-arc.gc.ca/tx/ch... kus seletab “MAINTAIN YOUR LEGAL STATUS”.
Üks väga tähtis osa mida Peetri Kirik peab tegema on registreerima riigiga oma “Governing documents” nagu meie Põhikiri “Constitution”.
Kuidas julgete ütelda, et “Põhimääruste punkte ei järgita naugunii”?! Kanada riigi silmis oleme juriidiline isik ja peame töötama oma Põhikirjade järele!
BOTH Vana Andres ja Peetri Kirik are legitimate registered Charities ( and therefore legal entities) in Canada with the right to issue Charitable receipts to donors
Mina arvan et teda on kuidagi ähvardatud EELK poolt.
Kõik tundub liiga maaalune.
Kõik tundub liiga maaalune.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.