Mina olen küll seda meelt, et inimsusevastased kuritööd ei aegu ja tegudele tuleb kohtulik hinnang anda kasvõi peale kurjategijate surma. Hämmastab aga, et õiglusest kõneleb ka kristlane Parek. On ju kristluse aluseks andestus ja halastus. Kristliku õpetuse tuumaks olevat lunastus- ehk armuõpetust on aga parafraseeritud ka nõnda: tapa ja sulle antakse andeks. Kas kristlane sab olla vahel ja valikuliselt? kõlab sama hästi nagu, et keegi on natuke rase.