Eesti elu tegelebki siis Eesti rahvuse lõhestamisega.

Pöördumise tekst.
Eesti viibib sügavas majandus- ja valitsemiskriisis. Toompeal asuv võim on totaalselt võõrandunud rahvast, mis seab ohtu Eesti riigi eksistentsi ja rahvuse edasikestmise. Viimane aeg on valitsemissüsteemi muuta, see rahvale lähedasemaks ja arusaadavamaks muuta. Seetõttu esitame meie, sellele dokumendile allakirjutanud, Riigikogu juhatusele järgmised nõudmised:
muuta Riigikogu valimisseadust, kõrvaldada sealt häälte ülekandemehhanism ja reastada saadikud vastavalt saadud häälte arvule;
likvideerida Põhiseaduse 1. ja 62. paragrahvi vaheline vastuolu, et riigi kõrgeima võimu kandja oleks ka tegelikult rahvas;
vastu võtta rahvaalgatuse seadus, et kodanikud saaksid riigi valitsemises osaleda ka Riigikogu valimiste vahelisel ajal;
riigipea peab valima kodanikkond, mitte kitsas kildkond poliitikuid, nagu seni;
Riigikogu valimistel peavad Põhiseadusest tulenevalt osaleda saama ka kodanike valimisliidud;
Riigikogu koosseisu tuleb vähendada 51 liikmeni;
poliitiliste parteide rahastamine maksumaksja raha eest tuleb lõpetada!

http://www.ersp.ee/allkirjad/

Lugupeetud Lugeja!
Paari sõnaga sooviksin puudutada Jekki Rjazini ja enda poolt algatatud Kodanike Kaitse Koja loomise ja saamise lugu. Alustada tuleks sellest, et see oli viimane piisk karikasse, mille nimeks võiks olla USK RIIKI kui õiguslikkuse avaldusse. Nimelt keelduti mulle pärast ülekuulamist kaitsepolitseis (seoses Lex Teinoneni protsessiga!), andmast ärakirja protokollist. Taoline ülekuulamise menetluste käik näitas selgelt, kuidas saadakse ka tänases desovietiseerimatus Eestis hakkama riiklikul tasandil kodanikevahelise vaenu ja vääritimõistmise õhutamisega. Näiteks saaks iga KAPO ülekuulaja vihjata, et näe see ja see ütles ja väitis Teie kohta seda ja seda. Läheks aastaid ja arhiiviriiuleid, enne kui kodanikud saaksid end sellisest ametniku suvast õigeks ja puhtaks! Koopia ülekuulamiseprotokollist lahendaks küsitavused hetkega. Ja kui sedasi edasi mõtlesin, sain aru, et vaid ülim ja kiire ja kohene avalikustamine, kõigi riiklike repressioonide puhul, annab võimaluse hakata vastu riigi poolt pealesurutava ja demagoogia ning segaste "liberalismi-marksismi" abil meile võõrast (ühelt poolt amerikaniseerumist heroiseerivat, teisalt Pan- Euroopalikku väikekodanlust) ideoloogiat manustavale partokraatiale. Ja see aitas! Mis aga puudutab Johan B-d, siis algselt oli see mõeldud kui virtuaalne vabalava. Kõigile oli lubatud liituda ja olen ikka ja jälle toonud näite sellise tegevuse toimivuse kohaselt tuleks ja oleks õiglane kaitsta kasvõi Klenskit (sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik ju temagi!), juhul kui ta seda palub ja juhul kui tegemist on meie ametnike suvaga, millel puudub põhiseaduslik alus. Aga palun! Arutades asju, saamegi vaba ja õiglasema kodumaa, ka kõige kurjemad asjad saavad selgemaks kui neid lastakse läbi mitme peanupu! Nii ongi, et meie rahvusluse ja rahvuslaste vahelt ei jookse mingit punast, musta ega triibulist kassi, lihtsalt puuduvad kokkuleppelisedki mängu- ja normireeglid. Kuidas ja kes need seaks, see on küsimus, millega saaks tegeleda ja tuleks tegeleda kogu "seltskonnal". Aga ka selliseid artikleid oleks rohkem ja uljamalt tarvis! Tänan tähelepanu eest.

Teised ei olnud nõus ERSP kodulehte tegema, nüüd on see aadress kõrvaldatud.

Niisugune oli Peeter Oleski ettekande pealkiri Jüri Kuke mälestuskonverentsil 1997? aastal. Eesti korvamatult suured rahvuslikud ja inimkaotused okupatsioonide tingimusis lubavad teha ainult ühe järelduse: oskuslikult ja rahvust säästvalt organiseeritud kollaboratsioon kui vastupanu üks vorm on sageli tuhatkorda tulemuslikum rahvusliku püsimajäämise seisukohalt kui sõge ja ennast-ning teisi hävitav militaarne vastupanu. Kahjuks on eestlaste kollaboratsioon okupatsioonide ajal olnud valdavalt kollaboratsionism selle halvimal - tallalakkujalikul viisil, seda ka praegu, euro-okupatsiooni ehk nn "europaradiisi" tingimusis, mille üheks eestlauljaks on väliseestlane Vello Helk.