Ühinen Moja Konno järelehüüdega ja
lisaksin siia veel ka Eesti Kodanike Komitee Viljandis, ERSP Viljandi piirkonna esimesed liikmed, Sakala Sõltumatud ja kõik need head Viljandlased, kes koos Mojaga aitasid taaselustada Viljandit kui kaunist Eesti linna, just seda tegi see lihtne, karm ja aus naine, elades ja avaldades oma arvamust. Vaatamata kõigele, oma arvamust, millest sageli sündisid head teod. Tema kandis seda mõtet, millest hiljem said aru ka sajad teised, kaaslinlastele ei pruukinudki see vanaldane proua jätta mingit tähelepanu ega muljet, tema sütitas ideed väikestes seltskondades ja sealt levisid need ka edasi. Moja oli ja on meiega.

Mõned inimesed on asendamatud. Nad on kullatähekesed meie kõrval! Kallis Moja, Sinust ilmajäämine on valus!
Sa olid tõeline sõber, kellele sai kindel olla, Sa ei vedanud iial alt. Sinuga sai luurele minna ja rääkida kõikidest asjadest, nagu need on. Sa olid väga kirglik inimene ega teinud midagi poolikult. Nüüd oled vaba kannatustest ja jälle koos Manivaldiga! Aitäh, et Sa olemas olid ja et ma Sind tunda tohtisin!