Ei mõista sellist kiitmist, ega kiida seda ka heaks. Siiri Sisaski esitus, Raul Talmari koorijuhtimine ning muidugi ka ühendkoori esitus olid suurepärased. Mis on aga selle laulu juures veider, et mitte öelda haige, on sõnad. Laulu tekst kirjeldab Eestit kõverpeeglis, nähtuna taipamatu välismaalase silme läbi. Erinevalt teksti kirjutanud Volkonskist tean, et meie maa on meid toitnud, katnud ja hoidnud. Ma pole nõus muulasest autoriga, et "Kaastunne siin on roostes, on roostes häbi, südameta rind." Kuid lugege ise:
http://maa-ja-ilm.laulupidu.ee...
Võibolla olen ma ainus eestlane, kes leiab, et see laul suuresti mõnitab meie maad ja rahvast. Suu laulab, süda muretseb.