Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Olen publitseerinud 2002.aastal Eduard Suursepa poolt 1942.a.koostatud "Tartumaa Omakaitse aruande Kaitseliidu likvideerimisest kuni 1941.a. lõpuni" (ERA F.358, nim.1, s-ü 17=
Saksa vägede lähenemise tõttu taandusid punased Emajõe vastaskaldale. Emajõe paremkaldal üsna lähedal Kaitseliidu majale asuvas Tervishoiumuuseumi majas Kindral Põdratänaval tegutses oodatava väljaastumise staap. (Asjakohane mälestustahvel on sel hoonel juba pikemat aega.)Kuigi punased baseerusid juba vastaskaldal, saatsid nad enne Vabadussilla õhkulaskmist miilitsaid ja hävituspataljonlasi üle jõe liiklejate isikutunnistusi kontrollima.Tihtipeale tulistati pikki tänavaid kuulipildujatest. Linnas liikusid ringi punaste süütajad ja nn "plõksijad", kes meelevaldselt tulistasid rahulikke elanikke. (Olgu öeldud, et minu ema tulistati Vallikraavi tän, kuid ei tabatud.) 10. juulil 9.30 ilmusid nende autod KL maja juurde ning otsisid selle põhjalikult läbi. 10. juuli lell 12 sooritati haarang Tervishoiumuuseumile, kust mehed oli ennetavalt lahkunud.
Sellega aga katkes side vastupanugruppide vahel.
)10 juulit iseloomustas lakkamatu tulistamise sagin,mis kaikus kõikjal üle linna. Täiesti võimatu oli aru saada, et või keda tulistati ja kui suured olid lõunappolsese tartusse jäänud punaste jõud. (lk.134 publikats.))
Umbes 16.30 jõudis Võru poolt linna 2 autol jaühel mootorrattal sakslaste kuueliikmeline luuregrupp leitnant Glasenapi juhtimisel. Koos kaitseliitlastega jõudsid nad kell 17 Postijaama platsile KL maja plangu kohal.
Need kaitseliitlased pidasid seejärel koos kohalike abilistega Lille ja ERa tän kandis maha väikesed lahingud.
Samal ajal otsisid kaitseliitlased seersant Ratniku juhtimisel läbi tühja KL maja, sest kardeti, et see on mineeritud. Vastupidi selle artikli autori väidetele mahajäetud KL keegi ei vallutanud.
Rahvas hakkas kogunema ning kell 18. heiskas kaitseliitlane Hain seersant Ratniku salgast KL maja torni EV lipu. Seejärel viis Glasenap torni Saksa sõjalipu.
Ma ei mõista, miks Laar laskis KL majale panna selle eksitava mälestustahvli, kui tegeliku vastupanu keskuse hoonel otse üle Riia mnt. on asjakohane ja õige tahvel juba pikemat aega olemas. Kuigi viibisin selle avamisel, ei mäleta enam. millal see avati. Usutavasti vist koguni juba enne EV taasisesesvumist.
Jääb vaid küsida, kas Laar avas uue tahvli tollaste sangarite või siis hoopiski iseenda auks!?
Saksa vägede lähenemise tõttu taandusid punased Emajõe vastaskaldale. Emajõe paremkaldal üsna lähedal Kaitseliidu majale asuvas Tervishoiumuuseumi majas Kindral Põdratänaval tegutses oodatava väljaastumise staap. (Asjakohane mälestustahvel on sel hoonel juba pikemat aega.)Kuigi punased baseerusid juba vastaskaldal, saatsid nad enne Vabadussilla õhkulaskmist miilitsaid ja hävituspataljonlasi üle jõe liiklejate isikutunnistusi kontrollima.Tihtipeale tulistati pikki tänavaid kuulipildujatest. Linnas liikusid ringi punaste süütajad ja nn "plõksijad", kes meelevaldselt tulistasid rahulikke elanikke. (Olgu öeldud, et minu ema tulistati Vallikraavi tän, kuid ei tabatud.) 10. juulil 9.30 ilmusid nende autod KL maja juurde ning otsisid selle põhjalikult läbi. 10. juuli lell 12 sooritati haarang Tervishoiumuuseumile, kust mehed oli ennetavalt lahkunud.
Sellega aga katkes side vastupanugruppide vahel.
)10 juulit iseloomustas lakkamatu tulistamise sagin,mis kaikus kõikjal üle linna. Täiesti võimatu oli aru saada, et või keda tulistati ja kui suured olid lõunappolsese tartusse jäänud punaste jõud. (lk.134 publikats.))
Umbes 16.30 jõudis Võru poolt linna 2 autol jaühel mootorrattal sakslaste kuueliikmeline luuregrupp leitnant Glasenapi juhtimisel. Koos kaitseliitlastega jõudsid nad kell 17 Postijaama platsile KL maja plangu kohal.
Need kaitseliitlased pidasid seejärel koos kohalike abilistega Lille ja ERa tän kandis maha väikesed lahingud.
Samal ajal otsisid kaitseliitlased seersant Ratniku juhtimisel läbi tühja KL maja, sest kardeti, et see on mineeritud. Vastupidi selle artikli autori väidetele mahajäetud KL keegi ei vallutanud.
Rahvas hakkas kogunema ning kell 18. heiskas kaitseliitlane Hain seersant Ratniku salgast KL maja torni EV lipu. Seejärel viis Glasenap torni Saksa sõjalipu.
Ma ei mõista, miks Laar laskis KL majale panna selle eksitava mälestustahvli, kui tegeliku vastupanu keskuse hoonel otse üle Riia mnt. on asjakohane ja õige tahvel juba pikemat aega olemas. Kuigi viibisin selle avamisel, ei mäleta enam. millal see avati. Usutavasti vist koguni juba enne EV taasisesesvumist.
Jääb vaid küsida, kas Laar avas uue tahvli tollaste sangarite või siis hoopiski iseenda auks!?
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.