Tegelikult käib meie tänastes lehtedes veelgi intensiivsem rahvustunde muttatapmine kui vene ajal. Käib väljarändepsühoosi õhutamine. Kõhkleval inimesel on lihtsam väljarände poolt otsustada, kuid kodumaa mahajätmist esitatakse väidetavalt aruka sammuna, meie maa ega rahvas ei olevat midagi väärt. Igasugune rahvustunne olevat natsism. Meie argipäeva kuijutatakse vaid vingudes, meie riigi loojatest ja ajaloolöökide pehmendajatest tehakse lausreeturid, meie kliima ei olevat elamisväärne jne.
Samas ei sõnagi sellest, et Skandinaavia kliima on veelgi karmim, kuid sealne rahvas oma riiki ei reeda.
Sadu põlvkondi meie esivanemaid on seda maad loonud ja kaitsnud, kuid nüüd riputavad noored kodumaatud plikad ükskõik kellele Läänes kaela..
Meie nimepoliitika on juba läänelik, ainult mitte eestilik.
Suunav osa selles ongi just ajakirjandusel.