Hr. Kivilo'l tuline õigus. Oleks tõesti väga tänuväärne, kui leiduks vabas maailmas piisav hulk vabameelseid eestlasi, kes kommunismi "Nürnbergi" üles suudaksid võtta. Meie siin "Eesti Vabariigis" ei ole veel kahjuks piisavalt vabad. Siin on "laulva revolutsiooni" viljad üles noppinud ja võimu usurpeerinud valdavalt endised kommunistid, kes neile omase paindlikkusega kiiresti uue olukorraga kohanesid ja Euroopa suurriikide huvisid nüüd sama (omakasu)püüdlikult teenivad kui omal ajal teenisid Moskvat. Eesti rahvuse huvide eest seismine ei ole kunagi nende huvide esmane prioriteet olnud ja sellest siis ka see põlglik suhtumine 1944. aasta vabadusvõitlusse. Välisriikide ettevõtted tulid siia madalast elatustasemest ja sotsiaalsest kindlustamatusest kasu lõikama ja oma dividende noolib sellest ka kohalik ekskommunistlik ladvik. Eestlased aga, kes valitsuse kommunistliku mentaliteedi ja Eestimaa jätkuva venestamisega leppida ei taha, hääletavad jalgadega: otsivad rahulikumat elu ja paremat palka välismaal. Kurb tõdemus, Ärka ometi oma orjamentaliteedist, eesti rahvas.
Tahaks siinjuures sügavat lugupidamist avaldada Taanis elavale ajaloolasele hr. Vello Helk'ile, kes siinset elu ajalehtede ja interneti kaudu pikka aega on jälginud ja siin lokkavat kommunistlikku mentaliteeti järjekindlalt paljudes välis-eesti väljaannetes paljastanud. Suur aitäh Teile, härrad Harri Kivilo ja Vello Helk!

Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt. 28. märtsil NLiidu ettepanek Eestile abi andmiseks Saksamaa vastu.

1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.

6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.

7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem, sest Abwehr tundis end Eestis hästi.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestis Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)

1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.

2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles: Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud. http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...

http://www.prokarelia.net/en/?...

1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti riik eesotsas Jaan Anveltiga.
See riik eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki. Taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti vabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Nõukogude Eesti, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik. Kuna Vene NFSV muutus 1990. aasta 12. juunil Venemaa Föderatsiooniks ja astus de jure NL-ist välja, siis kuulus Eesti Vabariik NL-i koosseisu ka ilma Venemaa Föderatsioonita.

Asjalik artikkel. Ilmselt lähtub Eesti valitsus stalinlikust ütlusest - pole inimest, pole probleemi.