30. novembril 1918. aastal kuulutas Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Eesti iseseisvaks nõukogude vabariigiks.
Eestimaa Nõukogude Vabariiki tunnustas 8. detsembril 1918 aastal ainult Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu Vladimir Lenini juhtimisel ja andis talle 10 miljonit rubla laenu, 23. detsembril Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Jakov Sverdlovi juhtimisel ratifitseeris Eesti NV iseseisvumise tunnistamise.
Nõukogude võim kehtis Narva piirkonnas 50 päeva, likvideeriti valgeeestlaste Utria dessandi ja Vene Loodearmee tegevuse tulemusena. Tartus kehtis nõukogude võim 24 päeva, Rakveres vähem kui kuu aega, Võrus aga ca poolteist kuud.
Pärast Eestimaa Punaarmee ja Nõukogude Venemaa Punaarmee tõrjumist Nõukogude Venemaa pinnale eksisteeris ETK juhtkond ETK Nõukogu eksiilis Nõukogude Venemaal Lugas ja Staraja Russas, 5. juunil 1919 kuulutas ETK Nõukogu ja VK(B)P KK Eesti Osakondade Keskkomitee ühisel koosolekul Dno raudteejaamas Eesti Töörahwa Kommuuna tegevuse lõpetatuks.
1919. aasta novembris reetsid eesti valged oma senise liitlase, Vene Loodearmee.
Erinevalt Erna retkest, pole seoses Utria dessandiga kunagi rahvusvahelist kriitikat kaasnenud.
See oli üks episood viis aastat kestnud Venemaa Kodusõjas, kus peale Tartu rahu sõlmimist muutus EW ise bolševike liitlaseks.
http://www.eesti.ca/?op=articl...