Eestis algasid poliitiliste vastaste küüditamised ääremaadele juba aastal 1934.

Vaba tahe on luul
Toomas Paul

http://www.sirp.ee/index.php?o...
„Vaba tahe” ja tahtevabadus on samasugune fluidum nagu „südametunnistus” resp. „südametunnistuse vabadus”. Aga nii nende luuludega on – ajad uksest välja, tulevad korstnast tagasi. Ainult nime on vahepeal ära vahetanud. Ei ole konkreetse indiviidi valida, kas ta on usklik või uskmatu või keda/mida ta usub/usaldab ning kas ta teeb oma eksistentsiaalsed otsused enda arvates teadlikult või lihtsalt aja vaimuga kaasa minnes. Tema saatuse dikteerivad vääramatud füüsika- ja keemiaseadused. seesugune determinism võib tavakodanikku ehmatada, kui see talle pärale jõuab. Teoloogile on asi tuttav, meie nimetame seda predestinatsiooniks.

Urve : nagu Sulle ütlesin Tartu College'is, toetan Sinu seisukorda. Pea põhjus on meie rahva ajalooline jätkuvus.

Kui osale rahvast ei sobi hümni viimane salm, siis kõige õigem oleks seda teistega mitte kaasa lauda.Sõnade ümber õppimine ja õpetamine on ääretult kulukas./uued laulikud Eestis ja ka välismal./
Teine ja lihtsam variant oleks meie
N ajal olnud G.E.südametes peetud
hümn hümniks ka võtta. Tol ajal võtsime seda kui hümni. Mu isamaa on minu arm on tuntud ka välismaal kõikjal.
Kui juhtusime kuulma N ajal Eesti hümni, siis minu kasuvanemad nutsid-see oli nii ilus.Lugupidamisest meie vanemate, nende ellusuhtumise ja kannatuste vastu võiks hümn ikka hümniks jääda.Enamus meist hääletaks sama mõtte poolt.