1934. aasta 12. märtsil tuli ebaseadusliku riigipöörde tulemusena, mille kiitis heaks Nõukogude Liit, Eestis võimule režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Samuti1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, põhiseadusliku korra järelevalvet teostav Poliitilise Politsei (Kapo) ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek.

See, mis ei õnnestunud 1924. aasta 1. detsembril...

EW riigijuhtidel olid tihti riigi, ettevõtte ja enda rahakott segi aetud ja aastal 1934, kui oli oht, et võimule tuleb opositsioon ja ees ootab kohtu alla minek, otsustati ebaseadusliku riigipöörde kasuks. http://wwx.postimees.ee/030204...

Venelased kiitsid heaks Pätsi kava riigipöörde teostamiseks, kuid olid vastu kindral Johan Laidoneri kaasamisele. Riigipöörde eelsetes konsultatsioonides lubas Päts venelastele Laidonerist eemale hoida (vahetult enne riigipööret oli Päts sunnitud väitma, et ta ei saa ühekorraga lahti öelda Larkast ja Laidonerist ning peab valima ühe kahest halvast).
Pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret saadik Ustinovile saadetud kirjas avaldas Moskva lootust, et järgnevalt kõrvaldab Nõukogude Liidu "vana sõber" ka Laidoneri. Venelased polnud rahul, et Päts ei suutnud või ei tahtnud Laidoneri kõrvaldada.
NL-i luure üks juhte Pavel Sudoplatov kirjutab oma mälestustes: «Vahest kõige muljetavaldavam oli meie residendi V. Jakovlevi korraldatud koostöö Eestis. Ehkki Eesti president Konstantin Päts ei kirjutanud 1930. aastal alla värbamiskohustusele koostööks GPUga, oli ta sellest hoolimata meie rahalisel ülalpidamisel kuni 1940. aastani. Kui ma õigesti mäletan, oli selle kohta koguni NSV Liidu valitsuse eraldi otsus.
http://vapsid.weebly.com/
Konstantin Päts oli isehakanud EW president (said kahepealegi Laidoneriga kokku vähem hääli kui Larka üksinda) ja hilisem NLiidu personaalpensionär (1905. aasta revolutsioonilise tegevuse eest).

http://www.maaleht.ee/news/uud...
Kindral Laidoner teatas peale kohtumist Soome presidendi Pehr Evind Svinhuf¬vudiga Viimsis 1934. aasta 19. augustil, et kauaks meil enam iseseisvust pole...

http://www.raamatukoi.ee/cgi-b...
Ülevaatest Georg ja Lennart Meri sidemetest KGB ja teiste eriteenistustega peaks nähtuma, kellele on kasulik, et Eestis püsiksid võimul niinimetatud inimesed toimikuga.

http://www.kesknadal.ee/est/g2...
Lennart Meri minevikust.

http://www.postimees.ee/luup/9...
Moskva raamatupoodides müüakse edukalt KGB erupolkovniku Jevg. Grig-i mälestusteraamatut, milles autor tuletab hea sõnaga meelde kauaaegset tuttavat Lennart Merit.
http://www.kesknadal.ee/g2/uud...
Värbas aga Lennart Meri teatavasti oma agendiks KGB kõrge tegelane, mõned aastad tagasi polkovniku aukraadis seoses vanusega erru läinud Jevgeni Grigorjevitð Semenihhin. Praegu peab ta pensionipõlve Moskvas. Töötas ta aga KGB-s enam kui 33 pingsat aastat.
See mees on kindlalt tunnistanud: Me olime Meriga väga head seltsimehed ja isegi rohkem. Jah, ma kinnitan, et Lennart Meri oli minu agent!
Teatavasti J. G. Semenihhin tegutses agentuuriga Nõukogude Liidu kirjanike seas. Sealt värvatigi ilmselt tegevusse agent Nikolajev. Erus olev polkovnik kirjutas oma töödest tegemistest ja "kontaktidest" isikutega raamatus "Da, ja tam rabotal." (Jah, ma töötasin seal.) Üllitis nägi Moskvas ilmavalgust varjunime Jevgeni Grig all aastal 1977. Trükiarvuks oli üllatavalt suur number - 20 000 eksemplari.
Kui vaadata Meri kaasaegset tegevust, siis Eestile on tema poolt tekitatud tõsist kahju. Üks kopsakamaid on neist kahtlemata vene sõjaväelaste siiajätmise leping Jeltsiniga - termini all "erusõjaväelased". See on kahtlemata kuritegelik käitumine oma riigi vastu, pealegi kui arvestada seda, et taoliseks tegutsemiseks ei olnud tal mitte mingisuguseid volitusi ega pädevust.
http://www.nommevalitsus.org/i...
President Meri allkirjastas juulilepped Moskvas 1994. aasta 26. juulil, Mart Laari valitsus kiitis juulilepped heaks sama aasta 7. novembril, Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.
http://www.eesti.ca/ilmub-raam...

Henn Põlluaasa raamat: "Lennart Meri, vabaduse valus valgus"; kirjastus “Kunst”. http://www.apollo.ee/lennart-m...

http://www.delfi.ee/news/paeva...
Sissejuhatus.
http://www.delfi.ee/news/paeva...
I osa
http://www.delfi.ee/news/paeva...
II osa
http://www.delfi.ee/news/paeva...
III osa
http://www.delfi.ee/news/paeva...
IV osa