Krimm meile, Baltikum, Karjala, Ida - Preisimaa teile

http://www.youtube.com/watch?v...
Miks loovutas gensek Hruštšov Krimmi Ukraina NSV-le?
http://www.youtube.com/watch?v...
"Kalifornia" Krimmis!
http://warfiles.ru/show-18679-...

Riikide piirid võivad Euroopas edaspidigi muutuda...
http://communitarian.ru/publik...
http://www.regnum.ru/news/1607...

Tiit Vähi valitsus sõlmis 12. juulil 1996 toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist. Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks.
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist Mart Laari valitsuse välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata. See olevat vabatahtlik poliitiline enesepiirang.

Ka kõik võõrväed on Eesti Vabariigi territooriumilt juba ammu lahkunud.
http://www.nommevalitsus.org/i...
Esmapilgul tundub, et Tiit Vähi ja ühtlasi Riigikogu opositsioonis olev Koonderakond mõistis juulisobingu karmilt hukka. Tegelikult polnud see nii. Tuleb vaid imetleda kommunistliku koolituse saanud „Eesti poliitiku” sõnaosavust. Oma kriitikas ei pühendanud ta poolt ridagi faktile, et juulilepped tunnistasid okupatsiooni Eestis algusest peale olematuks ega heitnud lepetele ette sedagi, et nende järgi pole tulevikus võimalik nõuda Venemaalt okupatsioonikahjude heastamist.
http://www.nommevalitsus.org/i...
President Meri allkirjastas juulilepped Moskvas 1994. aasta 26. juulil, Mart Laari valitsus kiitis juulilepped heaks sama aasta 7. novembril, Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.

http://www.postimees.ee/030204...
Eesti Wabariik & bolševike kullapesu.

http://www.eesti.ca/?op=articl...
http://pseudology.org/Bank/Bal...
Jurjevi offshore.

http://www.ap3.ee/article/2013...
" Pole hullu, eks see VEB kaotus oli lahkulöömise hind, tähtsam on iseseisvus ja tulevik," vihjas Vähi VEB fondi ja Eesti iseseisvuse saavutamise seosele.

Teada on, et Venemaa Föderatsioon on teatud küsimustes Nõukogude Liidu õigusjärglane.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Vene NFSV õigusjärglaseks, millega EW Tartu rahu sõlmis, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).
https://www.riigiteataja.ee/ak...

Eesti NSV deklareeris oma suveräänsust 1988. aasta 16. novembril, Vene NFSV aga 1990.aasta 12. juunil. Erinevalt Eestist on suveräänsuspäev Venemaa Föderatsioonis riiklik püha.
1991. aasta 13. jaanuaril tunnustasid Vene NFSV ja vahepeal nime muutnud Eesti Vabariik Tallinnas teineteise suveräänsust. Tegemist ei olnud riikide vahelise lepinguga, vaid kaks Nõukogude Liidu liiduvabariiki deklareerisid poliitilist tahet. Ka Taru rahu sõlmimine oli eelkõige poliitilise tahte deklareerimine, sest selle sõlmisid osapooled, mis riikidena rahvusvahelist tunnustust ei omanud.

http://www.nommevalitsus.org/i... ?
Okupandid võeti Eesti leivale
Venemaa riigiduuma ratifitseeris eile hilisõhtul Eesti-Vene pensionikindlustuse koostöölepingu, mille E(NS)V sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov allkirjastasid Tallinnas 14. juulil 2011.a. ja E(NS)V Riigikogu ratifitseeris 28. septembril 2011.a.

http://www.kesknadal.ee/est/g2...
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine.

http://et.wikisource.org/wiki/...)
Meie poliitikud võiksid selle lollimängimise Tartu rahulepinguga ükskord ära lõpetada ja ükskord aru saada, et 90 aasta jooksul on maailm muutunud. Näiteks Tartu rahulepingu viies paragrahv räägib Eesti alalisest neutraliteedist. Seni, kuni Eestil pole sellist staatust, nagu on hetkel Šveitsil, ei ole mõtet rääkida isegi Eesti poolsest rahulepingu täitmisest.

http://www.eesti.ca/hazak-tart...
Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal.

_President Toomas Hendrik Ilves vaikib taas. Temagi võiks midagi öelda._

http://www.ohtuleht.ee/564326/...

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb Eestil aru saada ja leppida tõsiasjaga, et 1920. aastal Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahuleping vähemasti riigipiiri osas sada protsenti enam ei kehti.
"Meile võib see meeldida või mitte, aga nii see on," sõnas riigipea.

1934. aasta 12. märtsil tuli ebaseadusliku riigipöörde tulemusena, mille kiitsid heaks Nõukogude Liit ja Inglismaa, Eestis võimule režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Samuti 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, põhiseadusliku korra järelevalvet teostav Poliitilise Politsei (Kapo) ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud

http://www.kesknadal.ee/est/uu...

Andres Raid: Eestis polnud Nõukogude okupatsiooni?

13. jaanuaril teatasid BNS ja Delfi, et Riigikohtu halduskolleegium ei võtnud menetlusse ajakirjanik Andres Raidi kaebust, millega ta taotles Nõukogude armees teenima sunnitud eestlastele represseeritu staatust.

„Riigikohus otsustas kassatsioonikaebust mitte menetlusse võtta, mis tähendab, et Tallinna ringkonnakohtu otsus jõustus," tsiteerib Delfi Riigikohtu pressiesindajat Mailin Aasmäed. „Riigikohus võtab asju menetlusse, kui on vaja ühtlustada kohtupraktikat või tuleb luua mingis asjas kohtupretsedent."

Raid nõudis mullu Tallinna halduskohtus Sotsiaalministeeriumilt Genfi konventsioonist lähtuvalt enese represseerituks tunnistamist kui Nõukogude armees teenima sunnitud eestlast ja taotles Sotsiaalministeeriumilt sellega kaasnevaid represseeritutele suunatud hüvitisi. Tallinna halduskohus, Tallinna ringkonnakohus ja nüüd ka Riigikohus otsustasid, et Nõukogude armees teenima sunnitud eestlasi ei represseeritud.

Samas on meie võimud absoluutselt veendunud, et Eesti riik oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See teooria on sisse viidud ka ajalooõpikutesse.


Uus põlvkond kasvas riiklikus vales

Raid ütles Kesknädalale, et võttis kohtutee jalge alla soovist teada saada, kas meie riigis mõeldakse Nõukogude okupatsiooni juttu tõsiselt või on see lihtsalt rahvale mõeldud poliitiline retoorika, mida kasutatakse erinevates aastapäevakõnedes. Ta väitis, et järelikult meil ei ole endal asjad selged - kohus ütleb üht, ajalugu teist ja poliitikud kolmandat, kusjuures kõik hinnangud on omavahel risti vastupidised.

Kõige enam teeb Raidile muret, et kohtuotsuste järel tekkisid ootamatult käärid Riigikohtu seisukohtade ning meie ametliku ajaloo vahel. Raid küsib: kas meile on viimased 20 aastat valetatud?
„Iga koolilaps võib ajalootunnis püsti tõusta ja õpetajale öelda, et see, mida õpikutes kirjutatakse, on vale," resümeeris Raid.

Kesknädal küsis kommentaare ka Isamaa ja Res Publica Liidu Riigikogu fraktsiooni liikmetelt. Kahjuks me nende arvamusi avaldada ei saa: Lauri Vahtre ei vasta enda sõnul „õelatele küsimustele" ja Andres Herkel oma vastust meile ei edastanud.

Igor Gräzin: Tartu rahu seadustas retside bande

http://www.delfi.ee/news/paeva...
Eesti sõlmis Tartu rahu just ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud retsidega ja legaliseeris Tartu rahuga ühe kriminaalse grupeeringu, mis oli Venemaal võimu haaranud.
Tollal, aastal 1920, figureeris mitu õiguspärast või õigusjärgluse alusel eksisteerivat Venemaa valitsust, mis tuletasid oma võimu kas tsaarist või Asutavast Kogust. Nemad olid vene rahva seaduslikud esindajad. Nendega Eesti pool ei rääkinud.

„USA president George Bush teatas 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.” („Päevaleht” 24.09.1991).
USA esindajad teatasid eestlastele juba 90-ndate alguses, et pole vaja ajaloolistest nüanssidest kinni pidada.
http://www.delfi.ee/news/paeva...
Lääne luureorganisatsioonid ei soovitanud Soomel Eesti vabanemist aktiivselt toetada.
USA lähtus Teheran – Jalta jt konverentside otsustest.
USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918 vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
1918. aasta 17. juuli USA – Jaapani ühismemorandumis teatatakse, et Nõukogude Venemaa poliitika ja territoriaalne suveräniteet jääb puutumatuks.
1918. aasta 17. oktoobril Wiliam L. Soundersi kiri USA presidendile Wilsonile: kommunism on Venemaa jaoks parim riigikord. Toetati Trotskit, Pöögelmanni & Co.
http://www.reformation.org/wal...
1920. aasta 15. veebruaril toimus Vladivostokis Punaarmee ja USA vägede ühismiiting, kus tähistati võitu Koltšaki vägede üle ja rõhutati liitlassuhteid. Koltšaki vastu sõdisid ka Eesti Punased Kütid.
Nüüd on selgunud, et Wall Street finantseeris bolševikke, et kehtestada oma režiim Venemaal ja sellest pidi lähtuma ka USA valitsus.
http://www.paksplace.com/skull...

Tartu rahulepingu viies paragrahv räägib Eesti alalisest neutraliteedist
Seni, kuni Eestil pole sellist staatust nagu on hetkel Šveitsil, ei ole mõtet rääkida isegi Eesti poolsest Tartu rahulepingu täitmisest.

Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui Saksamaal erinevaid sõja – ja luurekoole või kursuseid lõpetanud ohvitserid eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Richard Maasinguga said juhtivatele ametikohtadele.

1936. aasta 14. novembril algas kindral Reegi ja kolonel Maasingu kaks nädalat kestnud salajane visiit Saksamaale. Sõlmitud kokkulepe andis Saksamaale õiguse kasutada Eesti territooriumi Nõukogude Liidu vastasteks sõjalisteks operatsiooonideks. Saksa pool andis garantii, et Eesti iseseisvust ei likvideerita ja Saksa väed lahkuvad peale sõjalise operatsiooni lõppemist.

27. aprillil 1937 autasustati Abwehri juht Wilhelm Canarist Eesti Kotkaristi II klassiga. Aastast 1939 töötas Canaris aga Inglise luure kasuks ja inglased edastasid ka NLiidule vajalikku infot Baltikumis toimuva kohta.

1937. aasta 3. detsembril teatas sõjaväeluure juht Richard Maasing Briti sõjaväeatašee Westile, et Saksamaa on teatanud valmisolekust garanteerida Eesti iseseisvust, mitte aga Läti ja Leedu oma.

1938. aasta märtsis enne Memeli piirkonna okupeerimist teatas Saksamaa esindaja, et Balti riikide erapooletus eelseisvas sõjas on „undenkbar“ ja soovitas Leedul langetada otsus – „entweder – oder“, lisades, et Eesti on selle küsimuse juba lahendanud positiivselt.

1938. aasta 28. mail esines Hitler kindralitele. Kõigepealt ajame asja korda Idas ja seejärel annan teile 3-4 a. suurteks tegudeks Läänes. Poolast kavatseti mööduda oma liitlaste Rumeenia ja Balti riikide kaudu.

1938. aasta 27. septembri Itaalia Tallinna saadiku memo Rooma.
Eesti, Läti ja Poola on valmis võtma enda peale Saksamaa kaitsmise, kui Nõukogude Liit peaks ründama Saksamaad läbi Balti riikide.
1938. aasta detsembri keskel kohtus Maasing Saksa mereväeatašee Boniniga.
Otsustati, et Eesti ja Soome püüavad säilitada näilist neutraliteeti, et vältida Nõukogude enneaegset rünnakut, samas peab ajakirjanduses vältima Saksa vastaseid avaldusi.

1939. aasta 7. juunil allkirjastatakse Eesti Wabariigi ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping ja selle salaprotokoll, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastaste kaitserajatiste ehitamise Saksamaaga.

1939. aasta 26.- 29. juulini külastas Eestit Saksa maavägede staabiülem kindralooberst Franz Halder, kellele tutvustati lahkelt Narva piirkonna kaitserajatisi jne. (Võrdluseks, kui kapten Trankmann Narva kaitserajatiste plaanid 1938. aastal NL-i luurele edastas, siis mõisteti ta selle eest vangi.)

Tartu rahu võis kehtetuks muutuda ka siis, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kutsus SD poolt organiseeritud raadiosaates 1944. aasta 7. veebruaril Eesti kodanikke üles teljeriikide poolel liitlasriikide vastasesse sõtta minema. Üldmobilisatsioon, mille kuulutas sakslaste korraldusel välja Eesti Omavalitsuse juht dr. Mäe, algas juba 1. veebruaril. Eesti Rahvuskomitee, mis loodi Eesti Omavalitsuse ja sundmobilisatsiooni läbiviimise toetuseks, ja mis lähtus Ribbentrop – Uluotsa 1943. aasta 20. oktoobri paktist, loodi alles 14. veebruaril.

Nüüd on Eesti veel NATO liige ja toetas 2008. aasta Georgia – Vene sõjas Georgiat.