Pärast seda, kui Saksa relva – ja politseijõududes teeninud eestlased olid karistuse ära kandnud ja saabusid Eesti NSV-sse tagasi, sai suur osa neist töökoha kaudu ka elamispinna.
Aga Eesti Vabariigi omandireformi tulemusena muudeti nad sundüürnikeks ja tõsteti tänavale.
Erinevalt paljudest põliseestlastest (sundüürnikud) said nn okupandid elamispinna evp – hinnaga erastada, sest elati põhiliselt uuselamupiirkondades, ja muutuda omanikeks ja peremeesteks Eestis.
Kümned tuhanded Vene armeest maha jäänud korterid haihtusid kinnisvaraärikatele äri alustamiseks.
Siin tegutsesid ühe mütsi all omavalitsuste isamaalised juhid, Vene armee ohvitserid ja kinnisvaraärikad.
1991. aasta omandireformi seaduse nõuded olid suunatud Nõukogude Liidu keskvalitsuse vastu.
Pärast NL-i lagunemist muutus Eesti omandireformi valdkonnas Eestis ise NL-i õigusjärglaseks ja kõik tuli hüvitada eestlastel endil.
See võimaldas teha 44 seaduseparandust, mis muutsid seaduse sisu ja mõtte, ja võimaldas nõuda eestlastelt kordades rohkem kui Kremlilt julgeti nõuda.

http://kultuur.elu.ee/ke480_om...
Võib öelda, et omandireformiga on ellu viidud inimsusevastane kuritegu, eirates Euroopas kehtivaid demokraatlikke õigusi. Küsimus suurele ringile: kuidas selline seadusetus, millega on loodud võimas rahvusvaheline poliitiline relv Eesti Vabariigi vastu, on üldse võimalikuks saanud?