Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Eesti keel on kõrghariduse keel alates aastast 1919.
Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks
Roheline Pealinn 24. aprill 2015
1917. aasta 6. augustil toimunud Tallinna volikogu valimistel võitsid vasakpoolsed.
Volikogu esimeheks sai enamlane Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer Jakob Ümarik ja linnapeaks enamlane Voldemar Vöölmann. Tuli otsustada 101 liikmelise volikogu töökeel. Vasakpoolsed hääletasid eesti keele, parempoolsed eesotsas Konstantin Pätsiga aga vene keele poolt. Ka Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska tsirkulaar sätestas töökeelena vene keele.
USA tollane esindaja Ida – Euroopa riikides ning radiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa endine
asedirektor Paul Goble:
Kodakondsuse saamiseks peaks Eestis keeleoskuse nõude kaotama
„Postimees” 17.09.1993
http://www.ohtuleht.ee/399333/...
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
25. septembril nõudis Eerik-Niiles Kross venekeelse Postimehe online-väljaandes, et Tallinnas olgu eesti, inglise ja vene keel võrdses kasutuses. Pealkiri on sõnastatud kogu IRL-i nimel - „IRL: Tallinnas peab olema kolm kohalikku keelt - eesti, vene ja inglise".
http://www.postimees.ee/346717...
"Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt leiab, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel.“
ALDE on esindatud ka Euroopa Liidu Regioonide Komitees, Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ja NATO Parlamentaarses Assamblees.
Eestist kuulub ALDE-sse Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond.
http://www.ohtuleht.ee/776343/...
Riigikogu EKRE liige Martin Helme kritiseeris kultuurministrit Indrek Saart selle eest, et kultuuriministeeriumile alluv Sihtasutus Meie Inimesed korraldas lõimumiskonverentsi, kus esines Kremlile alluva õppeasutuse professor, kes selgitas, et eestlased peavad vene keelt õppima.
John Berry Moskva Higher Scool of Economicist, mis on Martin Helme sõnul Kremlile alluv õppeasutus, selgitas konverentsil, kuidas eestlased peavad õppima vene keelt.
Ennast rahvusliku erakonnana esitlev Isamaa ja Res Publica Liit tegi Tallinna linnavolikogus ettepaneku, et linnavalitsus hakkaks volikogu istungite videosalvestistele panema venekeelseid subtiitreid ning tõlkima stenogrammid vene keelde.
Ettepaneku esitas Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe.
http://uueduudised.ee/poliitik...
Kuidas eesti keel sai Tallinna linnas ametlikuks töökeeleks
Roheline Pealinn 24. aprill 2015
1917. aasta 6. augustil toimunud Tallinna volikogu valimistel võitsid vasakpoolsed.
Volikogu esimeheks sai enamlane Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer Jakob Ümarik ja linnapeaks enamlane Voldemar Vöölmann. Tuli otsustada 101 liikmelise volikogu töökeel. Vasakpoolsed hääletasid eesti keele, parempoolsed eesotsas Konstantin Pätsiga aga vene keele poolt. Ka Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska tsirkulaar sätestas töökeelena vene keele.
USA tollane esindaja Ida – Euroopa riikides ning radiojaamade Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa endine
asedirektor Paul Goble:
Kodakondsuse saamiseks peaks Eestis keeleoskuse nõude kaotama
„Postimees” 17.09.1993
http://www.ohtuleht.ee/399333/...
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
25. septembril nõudis Eerik-Niiles Kross venekeelse Postimehe online-väljaandes, et Tallinnas olgu eesti, inglise ja vene keel võrdses kasutuses. Pealkiri on sõnastatud kogu IRL-i nimel - „IRL: Tallinnas peab olema kolm kohalikku keelt - eesti, vene ja inglise".
http://www.postimees.ee/346717...
"Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt leiab, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel.“
ALDE on esindatud ka Euroopa Liidu Regioonide Komitees, Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees ja NATO Parlamentaarses Assamblees.
Eestist kuulub ALDE-sse Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond.
http://www.ohtuleht.ee/776343/...
Riigikogu EKRE liige Martin Helme kritiseeris kultuurministrit Indrek Saart selle eest, et kultuuriministeeriumile alluv Sihtasutus Meie Inimesed korraldas lõimumiskonverentsi, kus esines Kremlile alluva õppeasutuse professor, kes selgitas, et eestlased peavad vene keelt õppima.
John Berry Moskva Higher Scool of Economicist, mis on Martin Helme sõnul Kremlile alluv õppeasutus, selgitas konverentsil, kuidas eestlased peavad õppima vene keelt.
Ennast rahvusliku erakonnana esitlev Isamaa ja Res Publica Liit tegi Tallinna linnavolikogus ettepaneku, et linnavalitsus hakkaks volikogu istungite videosalvestistele panema venekeelseid subtiitreid ning tõlkima stenogrammid vene keelde.
Ettepaneku esitas Tallinna volikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe.
http://uueduudised.ee/poliitik...
Emakeelepäev on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.
Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval).
Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB".
21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused.
Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.
Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal (täpsemalt Kadrina Keskkooli kõrval).
Monument sündis ajakirjanik Rein Siku eestvedamisel ja annetustest kogutud rahade toel. Aabitsakuke stiliseeritud pead kujutaval rahnul on kiri "SÕNA SEOB".
21. mail 1994 toimus ausamba pidulik avamine, kus avasõna lausus Mikk Mikiver.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.
Heinrich Stahl kirjutas esimese eesti keele õpiku "Anführung zu der Estnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde", 1637). Nii võib öelda, et ta rajas vana kirjakeele, ühtlustades kõik siis ringi liikuvad käsikirjad. Tema tegevus mõjutas kogu XVII-XVIII sajandi eesti kirjasõna.
Joachim Gottlieb Schwabe 18. sajandi lõpus kirjutataud luuletused võivad olla üldse esimesed eestikeelsed luuletused.
Rainer Brockmann kirjutas omakorda esimesed eestikeelsed ilmalikud kunstiküpsed luuletused.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: varia (14:43)
http://opleht.ee/30057-keel-ja...
Kaarel Tarand: Eesti keele kodu on linnas, tema käekäik sõltub linnaeestlusest.
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Mis päästaks eesti rahva.
Kaarel Tarand
Kaarel Tarand: Eesti keele kodu on linnas, tema käekäik sõltub linnaeestlusest.
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Mis päästaks eesti rahva.
Kaarel Tarand
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: varia (14:43), varia (14:47)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.