Sõna: küla Einar Laigna VIDEO
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
meenutaja30 Jun 2018 04:06
Kui aastal 1941 saabusid Eestisse Saksa väed, siis kolhoose - sovhoose ei kivideeritud, vaid neid täiustati.
Eerik Purje30 Jun 2018 07:14
Kulla meenutaja, palun täpsustada, kuskohas oli nõukogude esimese okupatsiooni ajal see kolhoos või sovhoos, mis sakslased hiljem täiustasid. Minu teada alustati kolhoseerimisega Eestis alles 1947. aastal. Ei maksaks ikka ajalugu nii jämedalt võltsima hakata. Leidub veel inimesi, kes tõesti mäletavad ja suudavad ka meenutada.
meenutaja01 Jul 2018 11:49
Sovhoosid olid riigimõisate näol juba Eesti Wabariigi aegu olemas, neid oli koguni 57 tükki.
Mõningaid kolhoose ehk kibutseid hakkas nõukogude võim looma siiski 1941 aastal.
Kui eraomandis oli üle 30 ha põllumaad, siis see riigistati ja anti uusmaasaajatele, neid oli 26 000.
Saksa okupatsiooni aegu uusmaasaajad represseeriti ja põllumaa läks sakslastele sõjasaagiks.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: meenutaja (04:06)
Eerik Purje01 Jul 2018 12:40
Selle jutuga võib juba tasapisi leppima hakata, sel on iva sees. Riigimõisate võrdlust sovhoosidega ei pea ma end pädevaks kommenteerima. Teatud sarnasus neil kindlasti oli. Aga mis puutub uusmaasaajaisse, seal vaidlen küll meenutajale tuliselt vastu. Neid represseeriti ainult juhul, kui esines pealekaebamisi. Automaatselt ei löönud keegi neile "punast" pitserit otsaette, nad polnud ju milleski süüdi. Vähemalt minu kodukandis lahendati sellised asjad üsna rahulikult ja kõik põllumaa läks tagasi originaalsele omanikule, kui teda polnud punaste poolt likvideeritud. See kehtis nii uusmaasaajate kui juurdelõike saajate puhul. Võin seda kohe päris kindlasti kinnitada. Kes seda sakslastele sõjasaagiks läinud maad siis harima hakkas? Vabandan, aga see jutt ei tundu olevat loogiline.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Eerik Purje (07:14)
meenutaja01 Jul 2018 13:23
Uusmaasaajad said 3 ha maad.
Ainuüksi metsavennad mõrvasid kättemaksuks halastamatult uusmaasaajaid ning nende naisi-lapsigi, aga ka kohalikke punaaktiviste ja võimumehi. Ka Erna grupile näidati, kus elavad uusmaasaajad.
Ja need, kes uusmaasaajate põlde Saksa ajal harisid, ei olnud mingid omanikud. Maa kuulus Wehrmachti majandus - ja tagalateenistusele.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: meenutaja (04:06), meenutaja (11:49)
Eerik Purje01 Jul 2018 13:52
Mulle tundus, et meenutaja nime all esineja näol on tegemist ausa ja asjatundliku väitlejaga, kuid nüüd hakkan selles tõsiselt kahtlema. Kirjutasin oma isiklike kogemuste põhjal. Olin neil aegadel küll üsna nooruke, kuid mul on päris hea mälu. Meenutaja kipub üldistama ja kaldub tendentslikusse. Nii karmide väidetega opereerivalt inimeselt tohiks nõuda, et ta oma isiku tuvastab ja oma andmete allikad avaldab. Lõpetan omapoolse väitluse. Vaielda on mõtet vaid siis, kui see tõele lähemale viib. Antud juhul ilmselt mitte.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Eerik Purje (07:14), Eerik Purje (12:40)
meenutajale01 Jul 2018 16:22
See isiku tuvastamise jutt tuleb alati siis, kui argumente enam ei jätku. Huvitavad väited sul kas neil on faktikinnitust ka? Jätka, kui on asjalikku ja tôest lisada.
Eerik Purje02 Jul 2018 11:10
Mõlemale siin kommenteerinud skribendile natuke mõtlemisainet. Asi ei ole argumentide puudumises, vaid argumenteerimise mõttetuses. Intelligentse väitluse eeltingimuseks on ühine lähtealus. Meil see puudub. Mina lähtun isiklikest kogemustest ja kirjutan oma nime all, mis on laiale avalikkusele tuntud. Mind kas usutakse või mitte, mu mälu usldatakse või mitte. Meenutajast ei ole teada, kas tal midagi meenutada on või kust tema andmed pärinevad. Kindlaid ja tuvastatavaid fakte pole meil kummalgi, küsimus on usutavuses. Mulle tundub, et meenutaja väited tuginevad "ametlikule ajaloole", mis sageli on vaid kimp kokkulepitud valesid. Seepärast ma elava ajaloo uurimise ja avaldamisega tegelengi.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Eerik Purje (07:14), Eerik Purje (12:40), Eerik Purje (13:52)
meenutaja02 Jul 2018 11:37
Kui rääkida EW põllumajandustoodete ekspordist, mida uhkusega meenutatakse, siis sellega ei tegelenud üksiktalupidajad otse, vaid läbi ühistute.
Riik kohustas üksiktalupidajaid liituma ühistuteks, et tagada Eesti põllumajandustoodete konkurentsivõime välisriikide turgudel. Käraka tootmine ja müük oli täielikult riigi monopol.
1940. aasta sügisel loodi Narva jõe tagustes valdades kolm kolhoosi - "Novõi Putj", "Krasnaja Niva" ja "Krasnaja Komarovka". Eestvedajaks sealse maavalitsuse maaosakonna juhataja Villem Soo.
Esimene eestlastest koosnenud kolhoos loodi samuti Virumaal, Mäetaguse vallas, Kiiklas 1941. aasta juunis.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: meenutaja (04:06), meenutaja (11:49), meenutaja (13:23)
meenutaja03 Jul 2018 11:37
Näiteks Ukrainas olid seoses Saksa vägede tulekuga suured lootused, et elanikele tagastatakse nende maad.
Saksa võimud aga teatasid, et nemad ehitavad samuti sotsialismi, ainult ilma kommunistide ja juutideta.
Sakslased said aru, et kolhoosid - sovhoosid on efektiivsema tootlikkusega kui üksiktalud, kuigi ka viimaste jaoks võib oma nišš olla.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: meenutaja (04:06), meenutaja (11:49), meenutaja (13:23), meenutaja (11:37)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.