Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
300. Eriotstarbeline Diviis
Piirikaitserügemendid formeeriti 1944. a mobiliseeritud 1904.–1923. aastakäigu meestest. Mobilisatsioonikorralduse andis Heinrich Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln, mobilisatsiooni kuulutas välja H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti SS-üksuste kindralinspektor Johannes Soodla. Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile, kellele Eestis allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller. Operatiivselt allusid piirikaitserügemendid väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele. Alguses oli rügementide ametlik nimetus Eesti Piirikaitserügement, hiljem Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz-Regiment), ehkki mehed kandsid Wehrmachti mundreid ja neil olid Wehrmachti auastmed. Rügemendid formeeriti julgestusüksuste koosseisuskeemi järgi 2500-mehelistena, nende tulejõud oli nõrgem kui tavalistel jalaväerügementidel.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja ja hävisid lahingutes Kuramaal Tukumsi piirkonnas 1945. aasta veebruaris – märtsis.
Paljud selle diviisi võitlejad jätkasid lahinguteed ka Eesti Laskurkorpuse ridades, mis alustas lahingutegevust Kuramaal 1945. aasta 18. märtsil.
Piirikaitserügemendid formeeriti 1944. a mobiliseeritud 1904.–1923. aastakäigu meestest. Mobilisatsioonikorralduse andis Heinrich Himmlerile alluv riigikomissariaadi Ostland kõrgem SS- ja politseijuht Friedrich Jeckeln, mobilisatsiooni kuulutas välja H. Mäe ja selle läbiviimise eest vastutas Eesti SS-üksuste kindralinspektor Johannes Soodla. Administratiivselt allusid piirikaitserügemendid Ostlandi kõrgemale SS- ja politseijuhile, kellele Eestis allus Eesti SS- ja politseijuht Hinrich Möller. Operatiivselt allusid piirikaitserügemendid väegrupi Nord 18. armee ja armeegrupi Narva diviisidele ja suurematele väekoondistele. Alguses oli rügementide ametlik nimetus Eesti Piirikaitserügement, hiljem Eesti SS-Piirikaitserügement (Estnische SS-Grenzschutz-Regiment), ehkki mehed kandsid Wehrmachti mundreid ja neil olid Wehrmachti auastmed. Rügemendid formeeriti julgestusüksuste koosseisuskeemi järgi 2500-mehelistena, nende tulejõud oli nõrgem kui tavalistel jalaväerügementidel.
Rügemendid koondati 1944. a suvel 300. Eriotstarbeliseks Diviisiks. Diviisi staabiks määrati purukslöödud 13. Luftwaffe välidiviisi staap. 300. Eriotstarbelise Diviisi ülem SS – Brigadeführer Richard Höfer oli endine lennuväekindral.
1944. a augustis ja septembris asusid 300. Eriotstarbelise Diviisi rügemendid Narva rinde paremal tiival Peipsi põhjakaldal, 1. ja 5. piirikaitserügement Emajõe rindel ja tagavararügement Viljandis. 1944. a septembris suunati 300. diviisi rügemendid Emajõe rindele täienduseks, kuhu need aga transpordivahendite puudumise tõttu ei jõudnud ja jäid Eestisse. 1. piirikaitserügement purustati 17. septembril alanud Punaarmee pealetungil täielikult, osa 5. piirikaitserügemendi ja tagavararügemendi mehi pääses Eestist välja ja hävisid lahingutes Kuramaal Tukumsi piirkonnas 1945. aasta veebruaris – märtsis.
Paljud selle diviisi võitlejad jätkasid lahinguteed ka Eesti Laskurkorpuse ridades, mis alustas lahingutegevust Kuramaal 1945. aasta 18. märtsil.
Palun aidake saada loogikale pihta.
Kaitsevägi austas sovietiarmeed.
Kas venes ka natsiarmeed austatakse?
Kaitsevägi austas sovietiarmeed.
Kas venes ka natsiarmeed austatakse?
Saksa väed ei olnud kaugeltki nii hullud mõrvarid ja märatsejad kui nõukogude väed. Nende võrdlustamine on ehtne nõuka propaganda.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.