Näpukas:

"Rootsi pole Euroopa Liidu liige; Eesti aga on."

Rootsi ON ELiidu liige.

'Kas suured pangad IMFi sõna kuulavad, on selle tõttu kahjuks küsitav'. Filmi stsenaarium on selline: kõik on sulid. Mõned suuremad, mõned väiksemad. Igal inimesel on oma hind. Keskmiselt kõige ausamad kodanikud kuuluvad mugavustsoonis kesk-klassi. On piisavalt heal järjel, et rohkem järgida oma isikliku südametunnistust. Näiteks, vana autot edasimüües teadvustavad võimalikule ostjale (oma kaasinimesele) peidetud probleemist kuskil mootorisüdamikus. See on ausus. Võivad endale ausust lubada. Vaesemal inimesel, aga ei ole seda luksust. Loodab, et auto proovisõidul probleemitunnuseid lihtsalt ei ilmne. Saab kõrgema hinna. Iga sendi eest tuleb võidelda. Valitsused samuti ei saa olla ausad oma kodanikega. Mitte ainult vaesetel valitsustel. Sest neil on oluliselt suureamad panused mängus. Juhtival klassil on üüratud vastutused nii endi ja ühiskonna ees. Neil juba ammu väljatöödatud parimad viisid, et 'nähtamatult' inimesi maksustada (ühe nimeks olla inflatsioon). Milleks? Räägime julgeolekust. Nagu aamen kirikus, ei tohi jääda majanduslikult ega sõjavalmiduse aspektist konkurentsist alla. Sest nurga tagant võib iga hetk sattuda teele ette pahatahtlik, enese eest väljas super-riik, mis ähvardad võtta ära 'teie-meie' eeliseid ja privileege. Elu, nagu äri, on sõda. Kuni kogu süsteem on 'pehmelt' või 'kõvalt' keskkontrolli alla võetud oleme jätkuvalt 'sõjas'. Ründame ja oleme rünnatud. Huviplokkidevahelisele idealismile ja koostööle (mida pidevalt avalikult deklareeritakse) ei saa jääda lootma. Kui siis, siis vaid paralleelselt karmile maratonjooksule, milles selgub vaid üks võitja. Oma positsiooni garanteerimiseks näeb aastaringselt ülimat vaeva valitsustest, keskpankadest ja militaar-industriaalse ja muudest 'big'-kompleksidest moodustuvad kooslused. Olgu see siis Hiina, Venemaa või Atlandi allianss (Ameerika-Euroopa, koos või eraldi)... ei mingit jäävat rahu, kuni kõik võimalused on ära proovitud, või kuni tsivilisatsioon väsib ära. Vahepeal lokkab meil naeratustetagune legaliseeritud ja mitte legaliseeritud kuritegevus. Kogu aeg, iga päev. Ühiskonnaliidrid eesotsas. Nagu need viimased suurpettused ja rahapesud tõestavad. Kõige suuremad filantroobid olla kõige suuremad sulid? Sinisilmne kodanik/ osaleja/ säästja/ tarbija/ järgija/ ohver ärgaku üles, seisku oma huvide eest! Või usaldagu edasi. Kas IMFi sõna on usaldusväärne, on selle tõttu kahjuks küsitav. Film lõpeb küsimusega: kas on mõnda ausat meest või naist üldsegi maakeral olemas?