Nüüd kodus tormiga me Part ju veab vägikaigast.Ei riigilaev meil sellest ometi veel liigu paigast.
Ei Part meil enam korda suuda seada sassiläinud sabasulgi, sellest aga pisut täna kahju mulgi.
Nad Vargamäelt meil varsti rivisammul sammuvad kõik põrgu,veel enne aga hakkab eesti rahvale paistma säält künkaservalt sabasid ja sõrgu.

Elab Reiljan nüüd kui unes, pesa punus,põle mune.Pole kõhu all tal sooja udusulis eurolooma.See pole enam euroime, panna ei jõudnud talle nime.

Reiljan keerutab jälle #¤%@!

Mu sõber Anonymus on vist vahepääl oma lollust tapnud.Ta ei urisegi enam iga päev mu pääle.
Nüüd teile pisut uut rahvaluulet.


See polnud ennemuistsel aal, kui orav elas Eestimaal.
Ta oli tõesti maiasmokk, tal hästi maitses riigirokk.
Ta pistis rokka hoolega,just mõlema suupoolega. Ei pannud ise tähele,et näris augu laevasse. Nüüd riigilaev kahe mastiga läeb põhja koos oravalastiga. Meil orav laeva augu sõi ja Part me laeva põhja jõi. Sel talvel Parte püüetakse ja oravaid meil müüetakse.