Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
https://uueduudised.ee/uudis/e...
Polnud siis mingit Eesti Wabariiki, vaid Eesti kindralkomissariaat, mida juhtis SA - Obergruppenführeri auastmes Generalkomissar für Estland Karl- Siegmund Litzmann ja sellele allunud piiratud volitustega omavalitsus Eesti Direktoorium, mida juhtis Landesdirektor dr. Hjalmar Mäe, kes saabus Saksamaalt koos Wehrmachtiga.
Eesti kindralkomissariaat kuulus omakorda Reichskomissariat Ostland koosseisu koos Läti, Leedu ja Valgevene kindralkomissariaadiga.
Ostlandi juhid olid Gauleiter und SA-Obergruppenfuhrer Hinrich Lohse ja Gauleiter Erich Koch, asukohaga Riia.
Ostaland kuulus omakorda Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisu, aastail 1941–1945.
Saksa okupatsiooni ajal ei sümboliseerinud sinimustvalge ei Eesti riiki ega ka Eesti Direktooriumi, vaid eesti rahvust.
Hümni tohtis samuti mängida aga hümniks seda nimetada ei tohtinud. Nimetuseks oli " Estnisches Volksgebet” " ehk " Eestlaste palve ".
24. veebruar oli hoopis Vabadusepäev, mida tähistati eelneval pühapäeval.
Kehtisid nii Eesti Wabariigi kui ka Nõukogude Liidu seadused, kui need polnud vastuolus Saksa
seadustega. Ja kui oli vaja, siis kasutati idaalade seadusi.
Polnud siis mingit Eesti Wabariiki, vaid Eesti kindralkomissariaat, mida juhtis SA - Obergruppenführeri auastmes Generalkomissar für Estland Karl- Siegmund Litzmann ja sellele allunud piiratud volitustega omavalitsus Eesti Direktoorium, mida juhtis Landesdirektor dr. Hjalmar Mäe, kes saabus Saksamaalt koos Wehrmachtiga.
Eesti kindralkomissariaat kuulus omakorda Reichskomissariat Ostland koosseisu koos Läti, Leedu ja Valgevene kindralkomissariaadiga.
Ostlandi juhid olid Gauleiter und SA-Obergruppenfuhrer Hinrich Lohse ja Gauleiter Erich Koch, asukohaga Riia.
Ostaland kuulus omakorda Alfred Rosenbergi juhitud Okupeeritud Ida-alade Riigiministeeriumi koosseisu, aastail 1941–1945.
Saksa okupatsiooni ajal ei sümboliseerinud sinimustvalge ei Eesti riiki ega ka Eesti Direktooriumi, vaid eesti rahvust.
Hümni tohtis samuti mängida aga hümniks seda nimetada ei tohtinud. Nimetuseks oli " Estnisches Volksgebet” " ehk " Eestlaste palve ".
24. veebruar oli hoopis Vabadusepäev, mida tähistati eelneval pühapäeval.
Kehtisid nii Eesti Wabariigi kui ka Nõukogude Liidu seadused, kui need polnud vastuolus Saksa
seadustega. Ja kui oli vaja, siis kasutati idaalade seadusi.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.