Eesti rahvuse, keele ja kultuuri üle aegade kestma jäämine on üha rohkem küsitavaks muutumas. Erakonnad ja võimuliidud pole kolmekümne aasta vältel justkui suutnud tajuda et rahvus ja seda määratlev, kauges minevikus sündides saadud keel, ei saa püsima jääda, kui riigielu enam ei korraldata riigikeeles nagu seda tehti okupatsiooni- ja anneksioonieelsel ajal. Nüüd korraldatakse riigielu kolmes kohalikus keeles – ja Euroopa muutunud põhiväärtuste meeles.