Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
" Ka Peterkop lisas, et Eesti on võtnud uute asjaolude selgitamist väga tõsiselt. "
Loomulikult. Ja vajadusel Rootsi, Soome ja Eesti sõbralikus koostöös uuritakse .... 200 aastat.
Seega ei ole konkureerivad uuringud teretulnud ning hägustavad merepõhja setteid. Maailma rahule ei tule kasuks kui Saksa-Vene Läänemere põhise sõprusprojekti NordStream juures toimub mingi varing...
Loomulikult. Ja vajadusel Rootsi, Soome ja Eesti sõbralikus koostöös uuritakse .... 200 aastat.
Seega ei ole konkureerivad uuringud teretulnud ning hägustavad merepõhja setteid. Maailma rahule ei tule kasuks kui Saksa-Vene Läänemere põhise sõprusprojekti NordStream juures toimub mingi varing...
Krashile viitavad omapärased "õnnetused":
Tsiteeri:
Igor Kristapovitš. 1994. aasta oktoobris tapeti Lasnamäel kodumaja ees tolliameti endine peadirektori asetäitja Igor Kristapovitš. ESSis töötanud mehele lasti kuul pähe, kui ta kummardus vaatama tühjaks lastud autokummi.
Kalev Vahtras. Jutta Rabe meenutas aastaid tagasi SL Õhtulehele: "Esimestel päevadel pärast Estonia hukkumist oli Kalev päästetute kirjas. Kalevi abikaasale Ruthile kinnitati, et mees on Turu haiglas. Ruth sõitis Soome ja seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, talle näidati fotot ning Ruth Vahtras tundis abikaasa ära. Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad."
Harri Enula: Estline´i Eesti juht leiti 1996. aastal Tallinna–Keila raudtee äärest. Mees oli keeratud okastraadi vahele ja visatud raudteele. Kõrvalt leiti ta auto ning dokumendid, kõik olid puutumata.
Väino Karmi. Eesti tuntuimast margikogujast vanemuurija tegeles Estonia huku kriminaalasjaga. Ta suri 1999. aastal pärast pikka ja rasket haigust.
Aleksander Voronin. Salapärane Ida-Virumaa ärimees, kelle kohvrit otsisid tuukrid pärast õnnetust meresügavustes oleva Estonia kajutitest. Tuukrite ja tuukri kontrolli omavahelisest vestlusest selgub, et Voronini kohver tuli iga hinna eest leida. See ka leiti, kapten Pihti kajutist…
Voronin pääses küll laevaõnnetusest, kuid suri 2002. juunis insulti. Ta lahkus jäädavalt kaks nädalat pärast seda, kui ajaleht Süddeutsche Zeitung vaagis ühes artiklis tema ja salajase relvaäri võimalikku seotust laevahukuga.
Visad vaikijad
Estonia hukku uurinuist on nimekaim vaikija toonane sideminister Andi Meister. Ta on küll kirjutanud Ainar Ruussaare abiga raamatu «Lõpetamata logiraamat», kuid pärast seda pole soovinud enam ühtegi sõna Estonia kohta öelda.
Kuulujutud räägivad, et ta loobus Estonia uurimisest pärast telefonikõnesid, kus teisel pool vaikiti, samuti olevat ta lähituttavatele kurtnud, et teda jälitatakse… Meister on palunud, et keegi teda enam seoses Estoniaga ei tülitaks.
Teine legendaarne vaikija on Rootsi peaminister Carl Bildt. Estonia õnnetusest kuuldes oli Bildt oma valitsusega viimasel õhtusöögil (sest ametisse astus peatselt uus valitsus), siirdus sealt tööle, kus veetis lõputuid telefonikõnesid tehes terve öö. Rootsis arvatakse, et just sel ööl leppis Bildt venelaste ja ameeriklastega kokku, kuidas tuleb edasi käituda. Järgmisel päeval Turus Eesti ja Soome peaministri ning ajakirjanikega kohtudes teadis Bildt juba täpselt laevahuku põhjust – purunenud visiiri.
«Arvame, et Bildt võttis ühendust USA, Venemaa, Saksamaa, Soome ja Eesti võimude või eriteenistustega. Kuna ta ei soovinud nende riikidega tülli mina ja mõtles eelkõige Rootsi rahvuslikele huvidele, võttis ta kuulda neilt saadud soovitusi ega pannud relvaäri suure kella külge. Aga see on esialgu vaid meie oletus,» on SL Õhtulehele tunnistanud Estonial lähedased kaotanud rootslased Bertil Calamnius ja Lennart Berglund.
Vaikinud on ka toonane mereteedeameti juht Kalle Pedak. Ta on ajakirjanikega kohtunud, kuid keeldub ametlikult õnnetuse põhjustest rääkimast.
Ehmatanud on nüüd ka Margus Kurm, kelle uut raportit süüdistati spekulatsioonis ja vandenõuteooriatele toetumises. Ta keeldub intervjuust, sest ei soovi, et temast saaks prokurör, kes tegeleb vaid Estoniaga.
1994. aastal Estonia huku uurimiseks loodud rahvusvahelise komisjoni liikmed Uno Laur, Jaan Metsaveer, Heino Jaakula, Kari Lehtola, Tuomo Karppinen, Heimo Iivonen, Olle Noord, Hans Rosengren ja Ann-Louise Eksborg on Estoniast väsinud.
Kapten Uno Laur ei soovi midagi enam kommenteerida. Paljud teised on löödud Kurmi komisjoni uutest avastustest ega mäleta uurimisperioodi enam väga täpselt, nii mõnigi suhtub Kurmi töömeetoditesse skeptiliselt.
Tsiteeri:
Igor Kristapovitš. 1994. aasta oktoobris tapeti Lasnamäel kodumaja ees tolliameti endine peadirektori asetäitja Igor Kristapovitš. ESSis töötanud mehele lasti kuul pähe, kui ta kummardus vaatama tühjaks lastud autokummi.
Kalev Vahtras. Jutta Rabe meenutas aastaid tagasi SL Õhtulehele: "Esimestel päevadel pärast Estonia hukkumist oli Kalev päästetute kirjas. Kalevi abikaasale Ruthile kinnitati, et mees on Turu haiglas. Ruth sõitis Soome ja seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, talle näidati fotot ning Ruth Vahtras tundis abikaasa ära. Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad."
Harri Enula: Estline´i Eesti juht leiti 1996. aastal Tallinna–Keila raudtee äärest. Mees oli keeratud okastraadi vahele ja visatud raudteele. Kõrvalt leiti ta auto ning dokumendid, kõik olid puutumata.
Väino Karmi. Eesti tuntuimast margikogujast vanemuurija tegeles Estonia huku kriminaalasjaga. Ta suri 1999. aastal pärast pikka ja rasket haigust.
Aleksander Voronin. Salapärane Ida-Virumaa ärimees, kelle kohvrit otsisid tuukrid pärast õnnetust meresügavustes oleva Estonia kajutitest. Tuukrite ja tuukri kontrolli omavahelisest vestlusest selgub, et Voronini kohver tuli iga hinna eest leida. See ka leiti, kapten Pihti kajutist…
Voronin pääses küll laevaõnnetusest, kuid suri 2002. juunis insulti. Ta lahkus jäädavalt kaks nädalat pärast seda, kui ajaleht Süddeutsche Zeitung vaagis ühes artiklis tema ja salajase relvaäri võimalikku seotust laevahukuga.
Visad vaikijad
Estonia hukku uurinuist on nimekaim vaikija toonane sideminister Andi Meister. Ta on küll kirjutanud Ainar Ruussaare abiga raamatu «Lõpetamata logiraamat», kuid pärast seda pole soovinud enam ühtegi sõna Estonia kohta öelda.
Kuulujutud räägivad, et ta loobus Estonia uurimisest pärast telefonikõnesid, kus teisel pool vaikiti, samuti olevat ta lähituttavatele kurtnud, et teda jälitatakse… Meister on palunud, et keegi teda enam seoses Estoniaga ei tülitaks.
Teine legendaarne vaikija on Rootsi peaminister Carl Bildt. Estonia õnnetusest kuuldes oli Bildt oma valitsusega viimasel õhtusöögil (sest ametisse astus peatselt uus valitsus), siirdus sealt tööle, kus veetis lõputuid telefonikõnesid tehes terve öö. Rootsis arvatakse, et just sel ööl leppis Bildt venelaste ja ameeriklastega kokku, kuidas tuleb edasi käituda. Järgmisel päeval Turus Eesti ja Soome peaministri ning ajakirjanikega kohtudes teadis Bildt juba täpselt laevahuku põhjust – purunenud visiiri.
«Arvame, et Bildt võttis ühendust USA, Venemaa, Saksamaa, Soome ja Eesti võimude või eriteenistustega. Kuna ta ei soovinud nende riikidega tülli mina ja mõtles eelkõige Rootsi rahvuslikele huvidele, võttis ta kuulda neilt saadud soovitusi ega pannud relvaäri suure kella külge. Aga see on esialgu vaid meie oletus,» on SL Õhtulehele tunnistanud Estonial lähedased kaotanud rootslased Bertil Calamnius ja Lennart Berglund.
Vaikinud on ka toonane mereteedeameti juht Kalle Pedak. Ta on ajakirjanikega kohtunud, kuid keeldub ametlikult õnnetuse põhjustest rääkimast.
Ehmatanud on nüüd ka Margus Kurm, kelle uut raportit süüdistati spekulatsioonis ja vandenõuteooriatele toetumises. Ta keeldub intervjuust, sest ei soovi, et temast saaks prokurör, kes tegeleb vaid Estoniaga.
1994. aastal Estonia huku uurimiseks loodud rahvusvahelise komisjoni liikmed Uno Laur, Jaan Metsaveer, Heino Jaakula, Kari Lehtola, Tuomo Karppinen, Heimo Iivonen, Olle Noord, Hans Rosengren ja Ann-Louise Eksborg on Estoniast väsinud.
Kapten Uno Laur ei soovi midagi enam kommenteerida. Paljud teised on löödud Kurmi komisjoni uutest avastustest ega mäleta uurimisperioodi enam väga täpselt, nii mõnigi suhtub Kurmi töömeetoditesse skeptiliselt.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.