Vene rikkuritel on kergelt tulnud maine vara. Eks tuleb eluga kinni maksta.Selle nimi on karma....

Süstemaatiline oma inimeste mahalöömine käib venelastel elustiili juurde.
Umbes nagu "Lööb, järelikult armastab!" või "Kui teaks, mille eest, oleksin maha löönud!"
Selline on seal juba pikk traditsioon, vähemalt Ivan 4.-ndast (Groznõi) alates. Nende endi autorid on ka seda märganud, näiteks Saltõkov-Shedrin "Ühe linna ajalugu", iroonilises-allegoorilises vormis.
Eestlastest näiteks Roland Tõnisson raamatus "Gosudar" on samuti teravmeelselt sama märkinud. Abdurahman Avtorhanov oma raamatus "Stalini surma mõistatus" lahkab küsimust detailselt.
Imelikum oleks, kui seal enam kedagi maha ei löödaks, tekiks küsimus: Kas midagi on muutunud Venemaal?

Wagner group developed narratives for EKRE!
https://www.politico.com/news/...