Lõgistab lülisid eurokett, irvitab tiirasuses,endal varuks juba nutt.
Töötuid täis ta riigid,armetud liitunud,ikka veel ihkad uut,pisku ei rahulda sind.
Naaber naabrit sääl tunda ei taha,
tappa juba ihkab ligimest armutult maha.
Pardikesi aga mul pargasel mitu tosinat,nii mõnigi sääl ootab aeg ajalt jälle uut "kosilast".
Esileedigi ju Vargamäe kantslis meitel kena kui kuninganna muinasloos,
nüüd paremas pargasetiivas puhkes õitsele meitel veel imekaunis euro-Roos.

Part rotina puges mul eile pargasenurka,
molutada võib ta minu poolest küll kasvõi nädala sääl urkas.
Pargasel nad nagunii ju ainult kraaklevad ja käratsevad omavahel
ei ilmutanud ta ju eilegi vanuritega kokkusaamiseks vähimatki tahet.


Aga ega polegi ju mõtet teil kuulata enam mu pooletoobise Pardi plära,
säält ei tule nagunii muud kui prääksumist ja tühja eurokära.
Ei lähe me euroreisile kevadel võõras tähelaevas,
Caesari leegion Euroliidule haua ju juba sügisel valmis kaevas.

Alles see oli kui mu tiirane Part Soomemaal Tarjakest lakkus,
nüüd teisel juba Rootsimaa randa sõiduga tuli takus.
Kalpsas Part mul täna juba varahommikul ringi, mult purpurpunast(!) toogat ta omale ülemerereisiks tingis.Musteldamises on mu Part tõeline virtuoos, arvab mu Pardike-narrike vist tõemeeli,et me rahval tõmmatud on euroloos.

Euroelu tuleks liitumise korral vaskne ja valus,
ei leiaks eestlase hing iial rõõmu ja rahuldust tööst eurotalus.