Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
...pea olematu desovjetiseerimine...
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: lugeja (01:25), meenutaja (01:50), meenutaja (04:03)
...pea olematu desovjetiseerimine...
Aga mida ongi oodata armetutelt pugejatelt? ..Narva tänavate nimedega mängitakse saamatut ping-pongi....bareljeefi küsimus jöudis ilmselt seniilse Auesimehe töölauale ja toppab seal, ..kui kehtivad rubla ja kopikas, ..noh siis kehtivad ju ka Juhan S. ja Aadu H. ?!!..ehk "Nonn nonni ei noki!" (Sörulaste könekäänd, nonn ehk vares). Ja üks kommunist teisi kommuniste ka ei noki, omakandi kommuniste kohe eriti mitte!!!
Aga mida ongi oodata armetutelt pugejatelt? ..Narva tänavate nimedega mängitakse saamatut ping-pongi....bareljeefi küsimus jöudis ilmselt seniilse Auesimehe töölauale ja toppab seal, ..kui kehtivad rubla ja kopikas, ..noh siis kehtivad ju ka Juhan S. ja Aadu H. ?!!..ehk "Nonn nonni ei noki!" (Sörulaste könekäänd, nonn ehk vares). Ja üks kommunist teisi kommuniste ka ei noki, omakandi kommuniste kohe eriti mitte!!!
Paljud eestlased (kadakasakslased) lahkusid koos baltisakslastega juba aastatel 1939 – 40, ka EW sõjaväeluure.
Aastatel 1943 - 44 evakueeris Rootsi sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
Saksa laevastik oli valmis juba 1944. aasta juuli lõpus alustama ka eestlaste evakueerimist.
Pärnust, Rohukülast ja Saaremaalt lahkusid Saksa laevad aga tühjalt, vaid Tallinnas laevad täitusid. Puudus eestlaste soov kodumaalt lahkuda, lisaks takistas lahkumist Pitka meeste vastutegevus.
(Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed hiljem Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks.)
Talupidajad teatasid, et nemad ei lähe mitte kuhugi, sama teatasid ka tööstustöölised. Sellist lahkumist võrdsustati Saksamaale tööteenistusse minekuga.
Lahkus intelligents ja vähe laiema silmaringiga isikud, ka need, kes ei saanud aastatel 1939 - 40 Eestist lahkuda, sest Uluotsa valitsus tühistas 1939. aasta sügisel välispassid, aga eelkõige need, kes olid Saksa ajal teinud koostööd sakslastega ja nende perekonnad.
Otsest kampaaniat põgenemiseks ei saanud teha ei Eesti Omavalitsus ega ka Saksa võimud, sest seda oleks "Julgeolekupolitsei ja SD" allasutus "Gestapo" saanud tõlgendada paanika tekitamisena.
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist ka Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki soovijaid ei suuda nad enam evakueerida. Rootsi politsei, kes registreeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks aga raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud, sest see oleks olnud liitlaste vaheliste lepingute rikkumine. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm.
Aastatel 1943 - 44 evakueeris Rootsi sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
Saksa laevastik oli valmis juba 1944. aasta juuli lõpus alustama ka eestlaste evakueerimist.
Pärnust, Rohukülast ja Saaremaalt lahkusid Saksa laevad aga tühjalt, vaid Tallinnas laevad täitusid. Puudus eestlaste soov kodumaalt lahkuda, lisaks takistas lahkumist Pitka meeste vastutegevus.
(Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed hiljem Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks.)
Talupidajad teatasid, et nemad ei lähe mitte kuhugi, sama teatasid ka tööstustöölised. Sellist lahkumist võrdsustati Saksamaale tööteenistusse minekuga.
Lahkus intelligents ja vähe laiema silmaringiga isikud, ka need, kes ei saanud aastatel 1939 - 40 Eestist lahkuda, sest Uluotsa valitsus tühistas 1939. aasta sügisel välispassid, aga eelkõige need, kes olid Saksa ajal teinud koostööd sakslastega ja nende perekonnad.
Otsest kampaaniat põgenemiseks ei saanud teha ei Eesti Omavalitsus ega ka Saksa võimud, sest seda oleks "Julgeolekupolitsei ja SD" allasutus "Gestapo" saanud tõlgendada paanika tekitamisena.
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist ka Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki soovijaid ei suuda nad enam evakueerida. Rootsi politsei, kes registreeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks aga raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud, sest see oleks olnud liitlaste vaheliste lepingute rikkumine. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: lugeja (01:25)
..lisaks takistas lahkumist Pitka meeste vastutegevus..
Tekib küsimus : ja kellele oli see kasulik?
Seni ilmunud mitmed Pitka-teemalised raamatud vastust ei anna.
Kuid viimati Hanno Ojalo selleteemalises raamatus jääb silma sensitiiv Ülle repliik, kuidas "omadest saavad reeturid".
Kui seda seostada William Tominga mälestustes kirjeldatuga, siis seoseid võib leida.
Tekib küsimus : ja kellele oli see kasulik?
Seni ilmunud mitmed Pitka-teemalised raamatud vastust ei anna.
Kuid viimati Hanno Ojalo selleteemalises raamatus jääb silma sensitiiv Ülle repliik, kuidas "omadest saavad reeturid".
Kui seda seostada William Tominga mälestustes kirjeldatuga, siis seoseid võib leida.
Sel ajal, kui terved Saksa diviisid ei suutnud Punaarmeed peatada, plaanis admiral Pitka seda paarisaja mehega siiski teha.
1944. aasta 25. augustil andis "Julgeolekupolitsei ja SD" "Zustimmungi" (nõusoleku) "Stosstruppe Admiral Pitka" ("Löögiüksus admiral Pitka") loomiseks. SD oli SS-i luureasutus.
1944. aasta 25. augustil andis "Julgeolekupolitsei ja SD" "Zustimmungi" (nõusoleku) "Stosstruppe Admiral Pitka" ("Löögiüksus admiral Pitka") loomiseks. SD oli SS-i luureasutus.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: lugeja (01:25), meenutaja (01:50)
... plaanis admiral Pitka seda paarisaja mehega siiski teha....
Tal võisid ju plaanid olla, kuid need kõlk olid ainult tema peas, seejuures reaalsusega absoluutselt sidumata, lootusetult hilinenud ja kasulikud ainult vaenlasele.Seoses Eesti Komitee avaliku reeturliku tegevusega mõni kuu varem, oli suuremeelsus sakslaste poolt, et üldse eestlastele relvad ja moon jäeti. Ja "tänutäheks" hakati sakslaste käest relvi ära rebima ja vägivalda tarvitama.
Nende "pitkapoiste võimekust" näitas seegi, et isikkoosseisu nimekirja trükkimine käis üle jõu. Alles siis, kui Kaarli kiriku majast möödusid kaks trükimasina tööd tundvat Kaubanduskooli tüdrukut, hakkas tänavale looklev "löögiüksuslaste" saba lühenema. Piltlikult öeldes: pilet sai ära ostetud, vaatamata sellele, et rong oli ammu läinud ja rööpad üles kistud.
Nii iseloomulik sellele edevale ja arglikule rahvakillule!
Tal võisid ju plaanid olla, kuid need kõlk olid ainult tema peas, seejuures reaalsusega absoluutselt sidumata, lootusetult hilinenud ja kasulikud ainult vaenlasele.Seoses Eesti Komitee avaliku reeturliku tegevusega mõni kuu varem, oli suuremeelsus sakslaste poolt, et üldse eestlastele relvad ja moon jäeti. Ja "tänutäheks" hakati sakslaste käest relvi ära rebima ja vägivalda tarvitama.
Nende "pitkapoiste võimekust" näitas seegi, et isikkoosseisu nimekirja trükkimine käis üle jõu. Alles siis, kui Kaarli kiriku majast möödusid kaks trükimasina tööd tundvat Kaubanduskooli tüdrukut, hakkas tänavale looklev "löögiüksuslaste" saba lühenema. Piltlikult öeldes: pilet sai ära ostetud, vaatamata sellele, et rong oli ammu läinud ja rööpad üles kistud.
Nii iseloomulik sellele edevale ja arglikule rahvakillule!
Kuna Pitka löögiüksusega liitusid ka eestlastest Saksa armee desertööre, siis võisid ka sakslased neile lõpu peale teha. Feldpolizei (nn ketikoerad) ridadesse kuulunud vlassovlased varitsesid näiteks sildade juures ja lasid maha Saksa armeest deserteerunud eestlasi.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: lugeja (01:25), meenutaja (01:50), meenutaja (04:03), vol.2 (04:13)
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: lugeja (01:25), meenutaja (01:50), meenutaja (04:03), vol.2 (04:13), meenutaja (07:17)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.