See lugu vapustas! Ja kõlas kui väljakannatud hädade, viletsuste ja surmade lõpu HÜMN! IGAVENE AUSTUS
METSAVENDADELE! Aga ka nende mälestuse jäädvustajatele, sest ilma selleta poleks Eesti riiki! Tänu ja tunnustus selle loo autorile ALDO KALSILE!
Kuni korraldatakse sääraseid mälestus-koosviibimisi, elab edasi ka eesti rahvuslik mehemeel! Küsida võiks siinkohal: kas teised Eesti
kihelkonnad ei peaks siit äratust ning innustust saama omakandi suurmeeste-metsavendade mälestuse jäädvustamiseks? Esimesena tuleb meelde Hargla kihelkond ja Sarust, Palubi talust pärinev ALFRED KÄÄRMANN.
Alfred on küll end mitme raamatuga ise ajalukku kirjutanud, tänu legendaarsele dokumentalistile Andres Söödile teame ka tema elust ning surmast ent praegune Rõuge vald, mille administatiivsetesse piiridesse jääb ka Saru, võiks mõelda relvastatud vastupanu võitleja Alfred Käärmanni paikkondliku mälestuse jäädvustamisele. Kindral Herem leidis pingsa kaitseväe juhtimise kõrval võimaluse tähelepanu pühendada ka metsavendlusele. Suurepärane eeskuju kohalikele omavalitsustele!