Tule suurpõgenemise 80. aastapäeva tähistamisele Tartu College’isse!
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
meenutaja19 Sep 2024 13:08
1939. aasta oktoobris muutis Uluotsa valitsus välispassid kehtetuks, mistõttu ei saanud paljud Eestist lahkuda ja langesid uute võimude kätte. Ka Eesti sõjaväeluure ohvitserid pidid kasutama kõveraid teid riigist lahkumiseks, et mitte sattuda Poliitilise Politsei kätte. Saksa ajal polnud võimalik niisama Eestist lahkuda. Võimalus tekkis alles aastal 1943, kui Saksamaa ja Rootsi sõlmisid lepingu rootslaste lahkumiseks Eestist. Aastal 1944 lahkusid eelkõige need, kes olid teinud koostööd Saksa võimudega.
ago5519 Sep 2024 21:00
"...Aastal 1944 lahkusid eelkõige need, kes olid teinud koostööd Saksa võimudega....."
Natuke üldiselt, võibolla läbi mõtlematult öeldud. 1944 suvel võisid lahkuda praktiliselt kõik. Saksa valitsus saatis laevad Eestisse (Pärnu põhiliselt), need lahkusid pooltühjalt.
Saksa võimudega tegi koostööd praktiliselt kogu rahvas, igaüks mäletas veel kommunistide õudusi, igaühel oli keegi Narva all punast laviini kinni pidamas. Evakuatsiooni võimalus kuulutati ametlikult välja, praegu on ülal info stendid põgenemise kohtades, ntx Sõrve majaka juures. Sellel ka fotokoopia tolleaegsest maavanema käskkirjast.
Pilt ähmastus admiral Pitka "löögiüksuse" areenile tulekuga. Hakkasid levima kuulujutud "liitladte dessandist Saaremaale", ja et "on taastatud EW" jne., jms. Need rahustavad kuulujutud "muutsid põgenike voolu vastupidiseks, kahesuunaliseks" (Harald Riipalu, Ago Loorberg mälestused). Lätis oli samade allikate järgi vooride suund ainult üks: lõuna poole, Saksamaa poole, eemale "kommunismi tondist". Samas, lätlastel ei olnud ka oma "admirali" võtta, koos vastava "löögiüksusega".....
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.