Reuters summitist:
„BRICS kogub hoogu, toiteks läänevastased ühised pretensioonid.“ Esimene tippkohtumine uuendatud koosseisus demonstreeris ilmekalt tema kasvavat kaalu, jätkab agentuur. Summitit austas oma kohalolekuga ÜRO peasekretär, NATO suurriigi liider soovis oma maa liitumist ühendusega, India ja Hiina arendavad klubi raames koostööd. Need kõik on ühenduse diplomaatilised võidud. Päris Bretton Woods (ei saanud Reuterski selles kohanimest mööda!) see vast polnud, aga alternatiivse maksesüsteemi loomist arutati. Kommünikees on see kajastatud punktides 65 ja 66.
65. Me teatame jälle oma pühendumisest finantskoostöö tihendamisele BRICS-i raames. Me tunnistame kiirete, odavamate, enam efektiivsete, läbipaistvate, ohutute piiriüleste makseinstrumentide suurt eelist, …

Veel üks uudis! By Reuters October 25, 2024
INDONESIA wants to join BRICS, ministry seys.
Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. Kaasani summitil, meenutaks, kinnitati 13 uue riigi BRICS-i partnerstaatus. Bloger hiilis faktist muidugi vaikides mööda. See ei sobinud talle.

Naljakas on jälgida blogeri heitlemisi Korea sõdurite teemal, kuigi mõistetamatut pole seal midagi. Kui ise ei oska, ei tea, ei saa aru, küsigu tabakerkalt?
Samas on ju loogiline rakendada korealasi sellistel objektidel, millega vabastataks seal teenistuses olevad venelased rindele saatmiseks. Käis üle mõistuse või? Aga kui Korea sõjaväelased soovivad omandada lahingukogemusi, siis pole sellekski takistusi. Hiljuti ratifitseeritud uuendatud leping strateegilisest partnerlusest Venemaa ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (Põhja-Korea) vahel art 4 ütleb, et „kui üks pooltest osutub olevaks sõjas relvastatud kallaletungi tõttu ühe või mitme riigi poolt, osutab teine poole talle viivitamatud sõjalist abi …“ Avaral tõlgendamisel vastaks korealasete osalemine Sudzha rajooni lahingutes Kurski oblastis lepingule. On ju sealse piirkonna näol tegemist Venemaa rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumiga, kuhu võõrväed on sisse tunginud.

Nüüd siis etteheide Putinile, et ei tahagi vaherahu. Ennee räägiti ikka et Ukraina ei soovi rahu enne lõplikku võitu põhjendusega, et vaherahu annab aega venelastele jõukogumiseks ja varude täiendamiseks. Mine sa võta kinni, kus neis rindeuudistes loogika peidus on, kes soovib rahu kes mitte. Tundub, et hetkel on Ukrainal seda vaja.

Ansambel Nemo - Tuhk ja teemant

https://www.youtube.com/watch?...

Hea lugu!
Eks too bloger ongi imelik! Suure maadevahetuse fänn – Sudzha ümbrus Venemaa nelja oblasti vastu! Nüüd aga hoopiski kihutab Putinit takka Sudzhat KIIREMINI tagasi võitma. Sisuliselt blogeri ümbernurga tunnistus Butcheri gambiidi täielikust krahhist, mida ta väljendab sellises kummalises vormis.
Rahu piki olemsolevat rindejoont on Ukrainale hädavajalik (igaüks näeb-kuuleb, kuidas nad üle päeva mõne asula kaotavad). Ainuke takistus nende endi poolt sellele on enese nurkamängimine varasema ärplemisega, et ei iialgi enne kui 1991. aasta piirid käes! Isegi bloger, taibates režiimi hädist seisu, et neile hiirvaikselt (kõvasti ei tohi) hakanud märku andma, et relvarahu piki lahingutegevuse joont oleks mõistlik.

Üle päeva kaotavad ukrainlased mõne asula. Nii ongi. Hirnyk (linn, Kurahhovest kümmekond kilomeetrit kirdes) on langemas, linna keskuses lehvib Venemaa lipp; Oleksandropil Kurakihvka külje all (Kurakivhka jääb Kurahhove ja Hirnyki vahele) juba võetud venelaste poolt.
„Lahkusime jõe vastaskaldalt, Oleksandropil läks vaenlase kontrolli alla“, kirjutab võitleja «Мучної».

Bildi analüütik J. Roepcke on üles lugenud lausa kaheksa linna ja küla, mis venelased VIIMASE KOLME PÄEVAGA vallutanud:
Bohoiavlenka (asub Vuhledari ja Kurahhove vahel], Katerynivka (Pokrovski rajoon),
Izmailivka (Hirnyki lähistel), Hirnyk (linn), Selydove (linn), Vyshneve (Selydove lähistel), Oleksandropil (Kurakihvka külje all) ja Shaktarske (Kurahhovest läänes)

Donetski lõunaosas rinne variseb, järeldab Roepcke. Nad liiguvad seal edasi 2 kuni 5 km päevas.