et ta oli äärmiselt tagasihoidlik ja sügavalt usklik inimene, köigile vene aja kannatustele vaatamata. Meil köigil oli temalt palju öppida. Just ehk see headus on ka see,mis meis paljudes puudulik on. Tundsin ka teda isiklikult ja kylastasin teda veel paar aastat enne ta igavikku lahkumist Tallinnas tütre Urve juures. Alati oli ta heas tujus, kui orelitunde pidas. Aga önneks sai ka ta palju tehtud ja jäädvustatud.