Kurbus ja nõutus valdab omakseid ja üliõpilasi.

Paradoksaalsel kombel sattusid ühele ajaperioodile kaks sündmust:
- Tartu Ülikool tähistas sünnitusabi korralduse “ümmargust aastapäeva”!
- Tallinna sünnitusmajas suri sünnitusel noor kolme lapse ema?

Äsja suri oma kolmanda lapse sünnitusel Tallinna sünnitusmajas kaugeõppe tudeng Eleri. Ränk mure langes abikaasa õlgadele, kellele lisaks laste ema “ära saatmisele igaviku teele” 8. detsembril tuleb nüüd üksi seista silmitsi kolme väikese lapse hooldamisega; kusjuures pisim on vaid mõne päevane!!!
Kõigil on huulil ja näol kurbus ning varjatud viha – kuidas oli see sünnitava ema surm võimalik Eesti sünnitushaiglas praegusel ajal…??? Oleks veel Vene okupatsiooniajal 1980-ndatel – siis, kui “...tuli kommunistliku lohakusega leppida….”

Kui paegune kurb juhtum, - “see lohakus” seisnes last ootava ema tervise viletsas arstlikus järelevalves koos järgneva sünnitusabi korraldusega haiglas ja on Tartu Ülikooli lõpetanud arstide-õdede kollektiivi saamatus ja lohakus, siis võib tõesti Tartu Ülikoolist teha varsti “kolledzi-taolise asutuse”, nagu Tõnis Palts Tallinna meerina hiljuti teravmeelitses(?).
Igatahes sügav masendus valdab kõikki lahkunu lähedasi ning kolleege ja õpingukaaslasi.

Minu hinnangul on praegu teatud ringkondadel “sooviks” see juhtum “kinni mätsida”!
Arvan, et seda ei tohiks Eesti avalikkus lubada ning tuleks algatada juhtumi tõsine uurimine!
Miks?? Ja kelle süü tõttu???

P.S. Eriti alatu oleks praegu rääkida arstide palga tasemest(!) –sest palk on “vähesevõitu” kõigis majandusharudes Eestis ning “on oma arengujärgus”, sest riigi areng ei suuda võimaldada oluliselt enamat palgataset!

Lugupidamisega ja kaastunnet avaldades lahkunu perele – lastele,

Mati Pungas
Konsultant-analüütik, Tallinn