See, millest siin härra kirjutab, on omane ka Eestile.Poliitikud teevad endale paradiislikud palgad ja pensionid. Maksumaksja taob kinni kõik need kulud, mis parlamendisaadikud arvavad heaks kulutada.Kuidas sellist ahnitsemist takistada, seda ei tea keegi.Ja uutel valimistel hääletavad needsamad kritiseerijad ikka nonde ahnitsejate poolt.Tore elu. Küsimus: milleks siis ilmaaegu kiruda, kui kaudselt ollakse selle kõige poolt?

Täpselt nii see ongi hr.Enno Aga kust peaksime uued ja paremad leidma?

Hiljuti Eestis toimunud valimised näitasid apaatiat-üle poolte valimisõiguslikest ei käinudki valimas kohalike omavalitsusorganite saadikute valimistel...
Paraku tänu sellele ei saa ka kaasa rääkida määrava tähtsusega asjades kohalikul tasandil .
Lugesin eelmise aasta vestlusringist "Eesti Elus",kus Eestis käinu imestas aukude üle tänaval,et see oleks meil siin nagu üksikinimese enda vastutusel...ja ongi ,samamoodi nagu see,et maapiirkonnast tööl käia on samamoodi isiklik vastutus ja Tallinna elanikud saavad odavama hinnaga kuukaardiga Tallinna ühistransporti kasutada kui mujalt iga päev tööle sõitjad.
Rääkimata sellest ,et riigi asi polnud ka see,et säilitada paljudes kohtades raudtee-nii,et üksikisiku asi,"mis nad siis elavad väljaspool Tallinnat"-ütleb see hoiak.
Nõnda,et Üksikisiku vastutus suureneb pidevalt ja kui nüüd kasutada kartulikoorte näidet,siis kohati paeb see üksikisik käest ära andma ka kartulikoored,mitte ainult kartulid!
Hoidku taevas kui oled veel sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma õiguskaitse organite poole(mis sest,et hiljuti tuli mingi seadus abistamaks vähekindlistatud inimestel saada õigusabi).On suur tõenäasus ,et kaalukeeleks saavad maj. edukuse näitajad ja ilmselt ka tagamaad...