Väärt arvustus! Ene Mihkelsoni loomingut selle mitmetonaalsuses, äärmustesse kalduvate kirjanduslike vormide ja kujundite ning ülima modernsuse segadikus võtab julguse lahata vaid väga sõnaosav ja süvitsi pürgiv kriitik.
Sarkastiline lõpumärkus võinuks vahest kirjutamata jääda, sest tekitab tunde, otsekui pühiks arvustuse autor enne teosele lõpliku hinnangu andmist oma käed puhtaks, veeretades otsustamisõiguse teise kirjamehe õlule. Juhan Peegel, kelle loengutel mul on olnud rõõm viibida, ütles kord, et arvustuses olgu tegelasteks kaks autorit - raamatu ja retsensiooni autor, kolmandad isikud jäägu pigem nimepidi nimetamata.