Ikka vanale kommunistile, kellele siis veel. HÄBI, EELK!

Arvan, et EELK peaks kodumaal esinema avaliku patukahetsusega. Nagu luterlik kirik Saksamaal pärast Hitleri-Saksamaa hävingut. Sest nii siin kui seal tehti koostööd kuradiga - st totalitarismiga. Eestis kestis see koostöö kommaritega aga kauem kui Saksamaa natsi-koostöö...

Pattu peab ikka kahetsema, ka eelnevad kommentaatorid on patused inimesed, kes lähevad otseteed põgusse, kui nad meelt ei paranda.
Mis puutub kiriku ja Nõukogude kuritegeliku režiimi koostöösse, siis oleks raske kujutleda, kuidas oleks kirik - nagu kõik, kes okupeeritud Eestisse jäid - saanud keelduda relva ja repressioonide ähvardusel võimu väljapressimistele allumast. Kui sa oled võetud pantvangi, siis teed paratamatult koostööd. Või lased ennast maha tappa, üks kahest. Nõukogude võim oli julm ja NKVD/KGB repressiivaparaat töötas veriselt.
Teine asi on see, kui keegi hakkas võimudega tegema koostööd omal initsiatiivil, isikliku kasu huvides. Paraku on igas ühiskonnas ka selliseid inimesi.
Aga kirikut ei maksa laimata, vaid sellele tuleb kuulekas olla - omaenda hingeõndsuse huvides. Sest väljaspool kirikut ei ole pääsemist ja igavest elu.

Tegelikult on nii, et valiseestlane ei jaksa oma vaeva kurta mujal kui kritiseerida oma kodumaal elavad odesid ja vendi. Aga ise nad eestlastena kaovad esimestena siit ilmast-seda toestab statistika. Need kes jaid Eestisse ja voitlesid vapralt, olgugi et olid sunnitud astuma parteisse, siiski paastsid mida paasta andis. Ja tagantjarele on seda palju-isegi palju rohkem kui need riismed mis on Laanes jarele jaanud. Kuno Pajulale palju palju onne ja elusaastad veel!

AMEN!

lõpetage see väliseestlaste sõimamine, pisikesed nõukogude papid! pajula puges kommaritele kuidas sai, ma ei unusta kunagi, mis möga ta julges Harri Haameri matusel suust välja ajada, nagu oleks olnud õige tegu, et temasugused siberisse saadeti

Väliskommentaator peaks aru saame, et kõige valusam ja intensiivsem kriitika kodumaa kohta tuleb pidevalt seespoolt. Meie siin võõrsil väga harva suuname sõimu ja viha kodumaa vastu. Ei tunne ühtegi kommnetaatorit, kes tahaks ja julgeks kodumaad avalikult kritiseerida.

Minu isiklik arvamus on, et Kirikus ei tohiks anda mitte ühtegi autasu ega preemiat. Kristus ütleb: "Nõnda ka teie: kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge: Me oleme tühised sulased, me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha." Kõik meie autasud on taevas!
Mis puutub sellesse, kas ja kuivõrd keegi reetis Kiriku ja müüs end kuradile maha, see selgub Kristuse viimsel kohtupäeval, kus igaüks annab tehtust aru.
Kuid lääne ühiskonnakord - nn liberaalne demokraatia - on samamoodi kuradist ja kuulub hävitamisele, kuna see seisab vastu Jumala Sõnale ja kiusab kristlasi usu pärast taga. Kas need kristlased, kes demokraatiat toetavad, on palju paremad kommunistidest? Nad teenivad ju samamoodi kuradit. "Vaba ühiskonda" ei ole olemas, see on kuradi pettus.

Kui pagulastest keegi viskab kivi kodumaa "kaasajooksikute" pihta, siis millise kivi ta peaks veel viskama nende pappide pihta, kes oma nahka hoides jätsid karja huntide kätte ja Läände peitu putkasid? Au ja kiitus meestele ja naistele, kes repressioonide kiuste julgesid olla kirikutöös ka kommunismi võimu all ja rahva vaimu ärksana hoides taastasid iseseisvuse. Siin oli ka Pajulal oma osa - õnnitlused talle!

Eesti annab kogu maailmale omalaadse kogemuse. Kui õigusriikides on tavaks kollaboratsionismi häbeneda ning taunida, ning kollaborandid on mõistetud avalikust elust eemalseisjaiks, siis õndsal Maarjamaal olgu riigiasutustes, koolis, kirikus tunnustatakse kollaborante, tihti ka elutõõ preemia laureaatideks. Kollaborandid ise nimetavad kollaboratsionismi kui vabadusvõitluse üheks viljakaks taktikaks.

Oma näoline eeskuju selles võõravõimu kaastöölistest elutööpreemia laureaatide reas on Hillar Palamets, kel oli südametunnistust, Tartu linna poolt omistatud samalaadsest preemiast loobuda.
Tervist hea raadiohääl Hillar Palamets,