Praeguses vene keeles kasutatakse sõna 'fashist' tihti lihtsalt "'hetkel ebameeldiva" tähenduses. Mis on parasjagu fashistlik, sõltub ütleja suvast - järgnevat alla surumist saab ajaloopärandiga õigustada.
Kui tänapäeva tavaline venelane tarvitab kellegi kohta sõna "fashist", pole sellel enamasti mitte vähimatki pistmist Hitleri-Saksamaaga. Selle sõna tähendus muutub olukorrast olenevalt.
Ja eriti noor ütleja-antifashist võib üldse mitte teada, mis on fashism, sest ta pole seda näinud ega lugenud.

Niisiis - jätke meelde - et "fashistliku" sildi võib saada vene keeles ükskõik mis hetkel ebameeldiv ja parasjagu alla surutav.

Antifashismi kohta veel niipalju, et keset Moskva linna oli Saksa armees sõdinutele kivi püsti:

http://www.lenta.ru/news/2007/...

Püstitati "usu ja isamaa eest langenutele", asus "Sokoli" metroopeatuse lähedal, kuni aastani 2007. kui ära lõhuti.

Hitleri armees sõdisid paljud vene tsaariohvitserid ja kasaka-atamanid, kes olid sunnitud kodumaalt eemal olema punapöörde järel ja lootsid taastada Venemaad. Ei leppinud punase riigipöörde ja järgnenud terroriga.

Moskva kivil olid nimed: Ataman Krasnov, ataman Shkuro, Domanov, Sultan-Girei Klõtsh, ataman Pavlov, ataman von Pannvitz, atamanid Kononov ja Zborovski.

Ja selliseid saksa kive leiab Venemaal mitmeid. Milleks see võitlus olematu Hitleri-Saksamaaga? See "antifasism" on tänapäeval teiste rahvaste allasurumise jaoks käibel. Nii nagu teised Läänes juba hästi tuntud poliitkorrektsed allutamismüüdid.

Eestis aga Lihula kivi olla ei tohtinud, veeti võimude korraldusel kraanaga ära. Tollane välisminister Ojuland põhjendas rahvusvaheliste juudiorganisatsioonide survega, kuid Eesti juudid said ilusti aru et eestlased võitlesid oma kodumaa eest saksa koosseisus, mitte natsismi eest.

häbi ojulandile ja kivieemaldajatele.meie ajaloole kohane mälestuskivi tuleb tagasi tuua.